Uue üleriigilise planeeringu algatamine ootab heakskiitu

Üleriigiline planeering on pikaajaline strateegiline kava, mis on suunatud otstarbeka ruumikasutuse saavutamisele Eesti riigi kui terviku vaatekohast. Kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2010“ võeti vastu aastal 2000.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul tuleneb vajadus üleriigilise planeeringu ajakohastamise järele eelkõige Eesti käesolevast arengujärgust. „Eesti majanduse moderniseerimiseks ja inimeste elatustaseme tõstmiseks on lähematel aastakümnetel tarvis jätkuvalt ja palju investeerida. Eriti infrastruktuuridesse tuleb vahendeid paigutada läbimõeldult. Eesti elu pikka aega mõjutavad suured otsused eeldavad igakülgselt kaalutud ja laiapõhjaliselt läbi arutatud plaane,“ ütles Kiisler.

Eesti ruumiline planeerimise süsteem hõlmab endas üleriigilist planeeringut, maakonnaplaneeringuid, omavalitsuse üld- ja detailplaneeringuid ning kitsama spetsiifikaga maakonna- ja üldplaneeringute teemaplaneeringuid. Üleriigilise planeeringu osaks on anda lahendusi riigi kui terviku kõige üldisematele ja peamistele ruumilise arengu küsimustele. Näiteks annab üleriigiline planeering suundumused, kuidas linnade areng võiks kaasa aidata ümbritsevate maapiirkondade arengule ning milliseid transpordi- ja energiavõrkude ühendusi on vaja arendada rahvusvahelises tööjaotuses või regionaalse tasakaalu parandamiseks. Nende lahenduste elluviimine on aga võimalik vaid üleriigilise planeeringuga koordineeritud riiklike poliitikate ja detailsema tasandi planeeringute kaudu.

Üleriigiline planeering käsitleb ka ruumilisi seoseid teiste riikidega, samuti Eesti riigi erinevaid regioone. Planeering käsitleb asustuse ruumilist suunamist ja üleriigiliste võrgustike terviklikku arendamist, arvestades sealhulgas ka  linnade ja piirkondade eripära.