Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uue üleriigilise planeeringu algatamine ootab heakskiitu
11. jaanuaril saatis regionaalminister Siim Kiisler ministeeriumidele kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamise algatamiseks.
Üleriigiline planeering on pikaajaline strateegiline kava, mis on suunatud otstarbeka ruumikasutuse saavutamisele Eesti riigi kui terviku vaatekohast. Kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2010“ võeti vastu aastal 2000.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul tuleneb vajadus üleriigilise planeeringu ajakohastamise järele eelkõige Eesti käesolevast arengujärgust. „Eesti majanduse moderniseerimiseks ja inimeste elatustaseme tõstmiseks on lähematel aastakümnetel tarvis jätkuvalt ja palju investeerida. Eriti infrastruktuuridesse tuleb vahendeid paigutada läbimõeldult. Eesti elu pikka aega mõjutavad suured otsused eeldavad igakülgselt kaalutud ja laiapõhjaliselt läbi arutatud plaane,“ ütles Kiisler.
Eesti ruumiline planeerimise süsteem hõlmab endas üleriigilist planeeringut, maakonnaplaneeringuid, omavalitsuse üld- ja detailplaneeringuid ning kitsama spetsiifikaga maakonna- ja üldplaneeringute teemaplaneeringuid. Üleriigilise planeeringu osaks on anda lahendusi riigi kui terviku kõige üldisematele ja peamistele ruumilise arengu küsimustele. Näiteks annab üleriigiline planeering suundumused, kuidas linnade areng võiks kaasa aidata ümbritsevate maapiirkondade arengule ning milliseid transpordi- ja energiavõrkude ühendusi on vaja arendada rahvusvahelises tööjaotuses või regionaalse tasakaalu parandamiseks. Nende lahenduste elluviimine on aga võimalik vaid üleriigilise planeeringuga koordineeritud riiklike poliitikate ja detailsema tasandi planeeringute kaudu.
Üleriigiline planeering käsitleb ka ruumilisi seoseid teiste riikidega, samuti Eesti riigi erinevaid regioone. Planeering käsitleb asustuse ruumilist suunamist ja üleriigiliste võrgustike terviklikku arendamist, arvestades sealhulgas ka linnade ja piirkondade eripära.
Seotud lood
Kallinev energia on pannud majaomanikke üha rohkem vaatama ülimalt säästlike maasoojuspumpade poole, seda nii uusehitiste puhul kui ka olemasolevate küttelahenduste uuendamisel. Aga missugust maasoojuspumpa valida?
Enimloetud
1
Ehitustööde tellija on TKM Kinnisvara. Peetrisse kerkivad ka Amservi 12 000-ruudune esindus, rajajaks Capital Mill ning 9000-ruudune Mercedes-Benzi sõiduautode esindus, rajajaks Kaamos Kinnisvara.
4
5
Viimased uudised
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.
Ehitustööde tellija on TKM Kinnisvara. Peetrisse kerkivad ka Amservi 12 000-ruudune esindus, rajajaks Capital Mill ning 9000-ruudune Mercedes-Benzi sõiduautode esindus, rajajaks Kaamos Kinnisvara.
Levinud on suhtumine, et kindlam on ehitada uus, mis vastab standarditele ja tänapäeva nõuetele.
Üritused
Hetkel kuum
Mapri Ehitus: “Me tahame teada, mis Lubja tänava maja vajumise põhjustas.”
Ehitustööde tellija on TKM Kinnisvara. Peetrisse kerkivad ka Amservi 12 000-ruudune esindus, rajajaks Capital Mill ning 9000-ruudune Mercedes-Benzi sõiduautode esindus, rajajaks Kaamos Kinnisvara.
Levinud on suhtumine, et kindlam on ehitada uus, mis vastab standarditele ja tänapäeva nõuetele.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele