11. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2006-2007 aastatel alustati mitmete büroohoonete ehitusega, kuna elamispindade turg oli küllastunud. See maht, mille ehitusega alustati siis, jõudis turule 2008-2009 aastal. Ühtekokku on Tallinnas 2008. aastal kasutusele võetud 85 000 m2 uut büroopinda ning 2009. aastal kolme esimese kvartaliga 207 000 m2 büroopinda. Kõige enam väljastati kasutuslubasid II kvartalis ning III kvartalis oli ruumide kasutusele andmine juba märkimisväärselt väiksem ning seda võib oodata ka IV kvartaliks, kuna suurem enamus pooleli olevatest büroohoonetest on valminud.

2009. aastal on valminud sellised suuremad büroohooned nagu Tammsaare Ärikeskus, Nordea maja, Rotermanni kvartali erinevad hooned, Al Mare büroohoone, Metro Plaza, EAS’i büroohoone, Delta Plaza, Estconde büroohoone ja mitmed teised hooned.

Aasta algusest saati on büroopindade pakutav kogus City24 andmetel Tallinnas suurenenud u 36%. Suurenenud vabade pindade pakkumine on tingitud nii uute hoonete valmimisest ja üürnike kolimisest kui ka üürnike pankrottidest ning pinnavajaduste vähenemisest.

Enim on pakkumiste arv kasvanud Kristiine linnaosas, kus kuulutuste arv on aasta jooksul kahekordistunud. Protsentuaalselt kõige vähem (30%) on kuulutuste arv suurenenud Mustamäel ja Kesklinnas. Enim on loomulikult pakkumisi kokku kesklinna piirkonnas.

Üüripindade pakkumishinnad on aasta algusest alates Tallinnas keskmisena vähenenud u 28%. Linnaositi on pakkumishindade langus olnud järgnev:

Kesklinn 25%

Kristiine ja Mustamäe 34%Lasnamäe 26%Haabersti 19%Allikas: City24

Võib välja tuua, et pakkumishindadest üritavad kliendid u 10-20% alla kaubelda. Olenevalt alghinnast on loomulikult allahindlus erinev, kuid 10% on üsna tavaline tingimisruum.

Kuna vakantseid pindasid on nii uutes kui vanemates büroohoonetes küllaldaselt ning järgneva aasta jooksul ei ole oodata majandusolukorra drastilist paranemist, ei tasu ette võtta lähima aasta jooksul uute büroohoonete ehitamist. Surve üürihindade alandamiseks on üürnike poolt tugev. Paljud ettevõtted vaatavad turul ringi, kuid reaalset kolimisi toimub minimaalselt. Paljuski kasutatakse uusi pakkumisi olemasolevas hoones hinna alla tingimiseks. Vastvalminud ja pooltühjades hoonetes on mitmed omanikud valmis üürnike leidmise nimel ajutiselt hinda alandama oluliselt madalamale turu keskmisest. Uute büroopindade üürihinnad on kesklinnas keskmiselt 150 kr/m2, Mustamäel ja Kristiines 90-120 kr/m2 ning Lasnamäel 100-120 kr/m2.

Vakantsused varieeruvad hoonete lõikes tugevalt. Keskmine vakantsus Kesklinnas on u 15%, Mustamäel ja Kristiines 10-15% ning Lasnamäel u 25%. Suuremad vakantsused on hoonetes, mille asukoht on mõnevõrra teistest halvem, millel on kehvad parkimisvõimalused (äärelinnas on tasuta parkimine ja palju parkimiskohti määravam argument kui kesklinnas), mille tehnilised lahendused ja viimistlus on (sageli vaatamata hoone värskele ehitusajale) puudulikud või ebakvaliteetsed, mille üürihinda on hoitud kõrgemal tasemel kui konkureerivates hoonetes.