Teadlased: Eesti ehitusvaldkond on katki

Tema sõnul on see „tõsiselt  katki„.

TTK lektor Enn Tammaru oli nõus  oma kolleegi arvamusega, sest sama diagnoosi saab „patsendile„ panna ka TTK üliõpilaste poolt tänavu Eesti juhtivate ehitusettevõtete  projektijuhtimismeeskondade liikmete seas läbi viidud uuringu tulemusi analüüsides.

TTK  I  Projektijuhipäeva korralduskomitee, püüdes saada jälile ehitusvaldkonna „katkioleku“  põhjustele, palus esinejateks Eesti ehitusettevõtjad.

Lühikokkuvõte esinejate mõtetest.

Kaupo Koitla, (OÜ Kaamos Ehituse) :  tellija roll ehitise idee kavandamisel on esmatähtis. Ent tihti piirdub tellija huvi vaid kaasnevate kulude jälgimisega. Mistõttu kavandamise ja projekteerimise faasis kokkuhoitud aeg ja raha kulutatakse topelt ehitusetapil. Tulemus on seda nigelam, mida ebakompetentsemate inimeste kätte idee algperioodil usaldati.

Tiit Nurklik, (AS KMG Ehitus nõukogu liige) :  kui tahame projekteerimises kelleltki head eeskuju võtta, siis peaksime pöörduma Soome projekteerimistavade juurde. Kuna Tsaari-Venemaa korrektsele ehitusinseneriharidusele tuginev Soome ehitustava on kõikides oma faasides järgimist väärt. 

Keit Paal, (AS Merko Ehitus projektijuht): raiskamine ehitusplatsil saab alguse ettevalmistusperioodil „ asjatult raisatud ajast„. Just ettevalmistusperioodi nõrga töö tulemusel tekivad projektimeeskonnas hilisemad pinged, mis kahjustavad kollektiivi sisekliimat tervikuna . Lisaks pingestab kehv ettevalmistus meeskonna koostööd muude institutsioonidega. Samuti on suureks probleemiks lõppraporti koostamise puudulikkus – samad vead kipuvad korduma.

Riho Oras, (OÜ Conviso vanemkonsultant): omanikujärelevalvet teostavatel spetsialistidel jääb sageli puudu järjekindlusest. Tihti ei peeta vajalikuks infovahetust  kirjalikult fikseerida. Omanikujärelevalvet teostatavate  isikute võimetel on samuti piirid. Seega, tuleb pidevalt oma teadmisi täiendada ja veelgi enam kasutada kompetentseid, oma ala tipp-konsultante.

Viivo Siimpoeg, (AS EA Reng kvaliteedidirektor) : üks võimalikke lahendusi on BIM – kontseptsiooni  ( Building Information Modeling ;ehitusinfo modelleerimine )  kiire rakendamine Eesti ehitusturul . See võimaldaks alates kavandamise staadiumist kuni haldamiseni juhinduda selgest , üheselt mõistetavast  ja virtuaalses keskonnas detailideni viimistletud projektdokumentatsioonist . Materiaalse raiskamise vältimise seisukohalt on tegemist ainuõige lahendiga.