Ehitusfirma: pahatahtlik töövõtja tõlgendab kvaliteedinõudeid endale sobivalt

„Juhul kui tellija, järelevalve või projekteerija pole piisavalt pädevad, siis võib see muudatus ka läbi minna. Olulisem on ehk tõik, et iga kord ei pruugi odavam tähendada järeleandmist kvaliteedis,“ sõnas ta.

Ta osutas, et eritööde osas võib kinnitada, et lepingute puhul peatöövõtjaga on lepingutes määratud miinimumnõuded materjalidele ja seadmetele.

„Juhul, kui me soovime asendada materjale või seadmeid, siis tuleb meil muudatus kooskõlastada nii peatöövõtjaga, projekteerijaga kui ka tellijaga, st hoone tegeliku omanikuga. Asendada saame materjale ja seadmeid vaid tehniliselt samaväärsetega ja sellisel juhul kooskõlastamisel probleeme ei esine,“ kinnitas ta.

Naumov lisas, et  ka tellijad peavad mõistma ja tunnistama, et kui soovitakse kvaliteetset teenust või -toodet, siis tuleb arvestada ka vastava investeeringuga ning ehitushankes ja lepingus tuleb seda ka rõhutada ning üheselt ja kõigile osapooltele selgelt väljendada. Samuti on vaja aru saada, et investeering hoonesse ei piirdu ainult ehituskuludega vaid ka ekspluatatsioonikuludega. Sellist komplekset lähenemist aga kahjuks Eestis laiemalt veel ei kohta.