Tooli viga seisnes halvas PRis

Toomas Toolil on ajakirjanduses halb imago. Üks pilt, mida ajakirjandus lõputult kerib, on mehest, kes üle õla kurja näoga piltnikku vaatab.

Peale veel paari häguse kaadri temast pilte üldse rohkem polegi, rääkimata intervjuudest.

Ei saa väita, et ajakirjandusel oleks otsest mõju võimuorganite üle, nagu prokuratuur või Finantsinspektsioon. Ent seal töötavad kõigest inimesed. Ja mida nad siis Toomas Toolist teavad? Seda, mida nad lehest loevad, ehk – mitte midagi! Ja vaatavad toda kurja näoga pilti.

Aktsiamanipulatsioon on Eestis esimest korda tõstatatud kui kuritegu. Austatud kohtuorganitel on ilmselt suhteliselt ähmane ettekujutus aktsiamanipulatsioonist. Finantsinspektsioon pole sel teemal varem kuigi aktiivselt sõna võtnud.

Aga nüüd on olemas konkreetne juhtum – salapärane kurja näoga ärimees Toomas Tool. Ja süüdistused tema vastu on karmid – tahtis jõuga üle võtta Eesti kinnisvaraturu suurtegijat, st Arco Vara.

Üldsuse, ent ka riigi repressiivorganites töötajate arvamus Toomas Toolist on ähmane. Sest Toomas Tool ei anna intervjuusid, ei lase ennast pildistada. Ühesõnaga, ei käitu normaalselt nagu tegid tema „kallid“ kaasaktsionärdi Arco Varas - Richard Tomingas ning Hillar-Peerter Luitsalu.

Ent seda – kuni viimase hetkeni. Ilmselt mõistis ka Tool, et ei saa lõputult kättesaamatut mängida ning võttis ise ühendust Äripäevaga ning andis oma kommentaarid.

Muidugi on seda vähe üldise imago parandamiseks.

Ma ei tea, kas õigus on Arco Vara juhatuse liikmetel või kriminaalsüüdistuse all oleval Toomas Toolil. Seda otsustab kohus.

Ent selge on see, et on tarvis ajakirjandusega suhelda. Selleks, et oma motiive selgitada.