Soomlased toovad säästud Eesti kinnisvaraturule

8. augusti Helsingin Sanomate majandusosa toob välja Nordea panga poolt korraldatud uuringute tulemused säästmise ja pangahoiuste osakaalu kohta põhjamaades. Selgub, et üle 70% Soome kodanike säästudest lebab pangaarvetel ja kindel investeerimisplaan puudub. Ainult üks viiendik küsitletutest teatab, et säästab konkreetse eesmärgiga.

Analüüsides Tallinna kesklinna korterituru kevad-suvist tehingustatistikat, võib nentida, et vähemasti osa Soome kodanike säästudest on leidnud kasutamist Eestis.

Eesti kinnisvara atraktiivne hinnatase tõmbab ligi

Kogu kevad-, suve-  ja sügisperioodi on Soome majandust käsitlevas meedias jooksnud läbi informatsioon Eesti kinnisvara atraktiivsest hinnatasemest ja on antud investeerimissoovitusi. Sõna on võtnud tuntud majandustegelased ja meediapersoonid. Eelkõige on positiivsena mõjunud tõsiasi, et Soome pangad finantseerivad oma kodanike kinnisvaraoste Eestis. Finantseeringud saadakse Soomes asuva kinnisvara tagatisel ja laenu andmisel arvestatakse kliendi palganumbreid.

Niisiis saabub ostja Soomest Eesti kinnisvaraturule juba kindla soovi, positiivse meelestatuse ja täis kukruga. Eestit peetakse arenenud majandusega riigiks ja eelkõige Tallinna kinnisvaraturgu huvitavaks ja perspektiivseks ning usutakse, et siia tasub turu praeguses faasis investeerida. Soomlaste oma majanduse ajalugu on andnud neile võrratu kogemuse, mille najal tehakse Eestis otsuseid kiiresti ja innustunult.

Mille vastu siis eelkõige huvi tuntakse?

Soomlaste jaoks on väga atraktiivsed uhiuued või  viimase viie aasta jooksul ehitatud kesklinna ehitised. Avar stuudiokorter või valgusküllane kahetoaline südalinnakorter uues majas, kus ei ole liigselt liiklussõlmede melu ja detailplaneeringuga määratlemata alade lähedust – see on kinnisvara, mis pakub huvi! Vaated olgu korrastatud hoonetele, ehituskvaliteet tänapäevane ja hea. Oluliseks ei peeta panipaiga ja parkimisvõimaluste olemasolu. Populaarsed on eelkõige südalinna alad, kus teater, kohvik ja kaubanduskeskus jalutuskäigu kaugusel, meri ja vanalinn lähedal.

Eelistatakse tänapäevaselt sisustatud, disaineri abiga viimistletud kortereid, kus köögimööbel ja seinakapid juba uut omanikku ootamas. Kui korter on sisustamata, kasutatakse palju kohalike sisedisainerite abi.

Ostetakse nn vaba-aja kortereid, hinnaklassis 1,2-1,5 miljonit krooni

Eelkõige on Soome klient teadlik kinnisvaraturu faasilisusest. Kogemused, nii negatiivsed kui ka positiivsed, on olemas oma lähiajaloos. Investeeringuna ostetud korteril Tallinnas on geograafilise läheduse tõttu ka hea silm peal hoida. Märkimisväärne osa klientidest soetab kinnisvara vaba-aja korteriks.

Palju on noori, üliõpilasi, kes kasutavad korterit elamispinnana Tallinna õpinguperioodil. Tehinguid tehakse ka puhtalt investeerimise eesmärgil, andes pärast ostu korteri koheselt üürile. Enamasti  soovib soomlasest ostja soetada Tallinnasse korteri 80 000 € -100 000 € eest. Ollakse väga hinnateadlikud ja vajadusel tingitakse entusiastlikult. Üha enam toimub aga tehinguid, kus makstakse müüja küsitud hinda ja tehingu kinnitamiseks ollakse valmis kiirelt maksma märkimisväärset käsiraha. 

 Sobiva korteri leidmisel huvitab ostjat väga kauba kvaliteet, aga ka garantiid.Tutvutakse põhjalikult ühistu raamatupidamise aruannetega, ollakse huvitatud ühistu majanduslikust seisust ja tulevikku puudutavatest otsustest. Kogu aasta lõikes tehakse üksikasjalik kommunaalkulude analüüs, arvutades välja aasta keskmine ülalpidamiskulude summa.

Selgitusi vajab ka tehinguga seonduvate riiklike ja notari poolt sissenõutavate maksude süsteem. Soome kliendil peab olema notaribüroos kindlasti abiks vandetõlk ja tehingu läbiviimiseks vajab ta sageli Soomes apostillitud ja eesti keelde tõlgitud dokumentatsiooni.