28. oktoober 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seaduse jõustumisel lihtsustub riigivara võõrandamisel tekkiva eelisostuõiguse rakendamine, lüheneb võõrandamistoimingute aeg ja halduskoormus. Seejuures on aga piirinaabritele ja õiguslikul alusel maa kasutajatele tagatud võimalus omandada kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga.

Seni said piirinaabrid riigile kuuluva metsakõlvikut sisaldava kinnisasja müügil oma ostueesõigust kasutada pärast seda, kui enampakkumine oli õnnestunud ja selle võitjaga oli sõlmitud müügileping. Pärast seadusemuudatuse jõustumist aga tuleb piirinaabritel, kes soovivad kasutada eelisostuõigust, ka ise osaleda enampakkumisel.

“Enampakkumisel osalenud piirinaaber saab eelisostuõigust kasutada ka siis, kui ta ise ei võitnud pakkumist, kuid kinnisasi tuleb tal osta ikkagi enampakkumisel kujunenud lõpphinnaga,” ütles Maa-ameti peadirektori asetäitja kt Anne Toom. “Kui see talle sobib, siis tuleb tal viie päeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavaks tegemist esitada müügi korraldajale kirjalik avaldus.”

Juhul kui eelisostuõigust omav isik tähtaja jooksul müügilepingut ei sõlmi, taastub enampakkumise võitja õigus kinnisasi omandada.

Samadel tingimustel saab eelisostueesõigust kasutada ka riigile kuuluva haritavat maad või looduslikku rohumaad sisaldavat kinnistut kasutav isik. Kui aga sama kinnistu osas soovivad eelisostuõigust kasutada nii piirinaaber kui ka kasutaja, siis eelistatakse kasutajat.

Enampakkumistest saavad eelisostuõigusega isikud teada väljaande Ametlikud Teadaanded ja vähemalt ühe üleriigilise levikuga ajalehe kaudu.

Tänavu juulis jõustunud looduskaitseseaduse muudatused võimaldavad kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasjaga maaomanikel osaleda riigimaa müügioksjonitel ja maksta enampakkumisel võidetud maatüki eest neile kuuluvate looduskaitsemaadega ehk tasaarvestamise korras.

“Peagi jõustuv seadusemuudatus aga muudab ka tasaarvestamise avalduste esitamise tähtaega,” märkis Toom. “Tasaarvestamise taotlus tuleb esitada viie päeva jooksul pärast enampakkumiste tulemuste teatavaks tegemist. Kui enampakkumise võidab isik, kes soovib kasutada tasaarvestamise õigust, siis piirinaabril ostueesõigust ei ole.”

Ka võimaldab seadusemuudatus võõrandada või anda kasutusse Eesti riigile mittevajalikku riigivara ilma riigivaraseadust kohaldamata, kui valitsusdelegatsioonid või muud pädevad institutsioonid on sõlminud sellekohase rahvusvahelise kokkuleppe.

Riigikogu võttis riigivaraseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse vastu 15. oktoobril, see jõustub 10 päeva pärast Riigi Teatajas ilmumist.