26. oktoober 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Probleemsete laenude mahu stabiliseerumine viimastel kuudel viitab Eesti Panga hinnangul võimalusele, et praeguses majandustsüklis jäävad laenumaksmise raskused siiski väiksemaks suvel prognoositust.

Esialgse hinnangu kohaselt toimub viivislaenude mahu kiirem alanemine siiski alles järgmisel aastal ning lähikuudel on lisandumas jätkuvalt neid peresid ja ettevõtteid, kellele käib võetud laenukohustuste täitmine üle jõu.

Eelmise kuuga võrreldes oli septembris viivislaenude maht väiksem töötleva tööstuse ja kaubanduse sektoris tegutsevatel ettevõtetel. Samas jätkus portfelli halvenemine kinnisvara ja põllumajanduse sektoris.

Laenumakse raskused on endiselt suurimad ehitussektori ettevõtetel, kus probleemlaenude maht küündib 20 protsendini portfellist. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud eluasemelaenude osakaal püsis septembris muutumatuna 4,2 protsendi tasemel.

Madal baasintressimäär on pakkunud laenuvõtjatele jätkuvalt tuge igakuiste laenumaksete tasumisel. Uute väljastatud laenude intressimäärad on püsinud eelmiste kuudega sarnasel tasemel. Ettevõtete pikaajaliste laenude ja eluasemelaenude keskmised intressimäärad olid septembris vastavalt 4,4 protsenti ja 3,5 protsenti.

Eesti eraisikutele ja ettevõtetele antud laenude ja liisingute kogumaht kahanes septembris eelnevate kuudega võrreldes vähem. Septembri lõpus ulatus laenu- ja liisingportfelli kogumaht 256 miljardi kroonini, mis on 1,3 miljardi krooni ehk 0,5 protsendi võrra väiksem augusti lõpu tasemest.

Laenumahu vähenemist pidurdasid osaliselt sesoonsed tegurid - septembris väljastati ligi 200 miljoni krooni mahus õppelaene, mida oli aasta tagusega võrreldes siiski viiendiku võrra vähem.

Üksikute suurte infrastruktuuriprojektide rahastamine suurendas ettevõtetele väljastatud uute pangalaenude mahtu - ettevõtluslaene lisandus 2,5 miljardi krooni väärtuses ehk üle 900 miljoni krooni võrra rohkem kui augustis.

Vaatamata majandusaktiivsuse vähenemisele on hoiuste kogumaht kogu käesoleva aasta jooksul püsinud samal tasemel. Eesti ettevõtete ja eraisikute hoiuste maht kasvas septembris 180 miljoni krooni võrra, ulatudes kuu lõpus 106 miljardi kroonini. Osaliselt on see seotud ebakindlusega majanduskeskkonna arengu suhtes, kuid tähtajaliste hoiuste osakaalu kasvu on toetanud ka kroonihoiuste suhteliselt soodne intressikeskkond.

Kolmandas kvartalis teenisid Eestis tegutsevad pangad 1,9 miljardit krooni kahjumit, mis oli vaid paari miljoni krooni võrra suurem eelmise kvartali kahjumist. Pankade negatiivseid tulemusi mõjutas eelkõige 2,5 miljardi kroonini ulatunud eraldised võimalike laenukahjumite katteks.

Arvestuslikult suurem allahindluste tase kolmandas kvartalis oli põhjustatud emapangas tehtud allahindluste kajastamisest tütarpanga bilansis. Arvestamata laenude suhtes tehtud allahindluseid, teenisid pangad ligi 600 miljonit krooni puhaskasumit.

Pankade suutlikkus võimalike laenukahjumitega toimetulekuks on püsinud hea. Pankade keskmine kapitali adekvaatsus alanes septembris tehtud suurte allahindluste tõttu 21,8 protsendilt 21,4 protsendile.

Pankade seas madalaim näitaja oli 14 protsenti, mis märgib siiski piisavat tugevusvaru 10-protsendilise miinimumnõude juures.