2. oktoober 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ühest küljest on äärmiselt tervitatav, kui parandatakse ära vastuolud või vead kehtivas seadusandluses. Teisalt on kahjuks juhtunud nii, et kõigile protsessis osalevatele osapooltele, näiteks hankijatele, pakkujatele jne, ei ole olukord teps mitte lihtsamaks läinud, vaid vastupidi – eksisteerib reaalne risk, et kogu küsimus muutub veelgi segasemaks,“ ütles Vink.

Ta selgitas, et kui vaadata asja ehitushangete poolt, tundub, et juhul, kui täna kehtiv süsteem ei muutu, ootab ees vägagi suurte segaduste ja pikkade vaidluste periood. „Küsimus on, kes sellest võidab – julgen arvata, et mitte keegi. Mina ei usu, et täna kehtiv riigikohtu otsusel põhinev lahendus kunagi efektiivselt tööle hakkaks,“ sõnas juhatuse esimees karmilt.

 Samas pakkus ta välja mõned lahendused:1. Ühe keskse riigihangete reaalse läbiviimisega tegeleva professionaalseid spetsialiste omava ameti loomine riigi 100protsendilise kontrolli all;2. Kõigi riigiametite/ministeeriumide ning omavalitsuste hangete korralduse suunamine üksnes läbi nimetatud ameti;3. Vaidlustuste läbivaatamise ja otsuste langetamise suunamine kohtusüsteemi läbi halduskohtu, mille koosseisus töötaksid eraldi vaid riigihankevaidlustele spetsialiseerunud kohtunikud.