Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
LVM: ametlik kinnisvara tehingustatistika valetab
Reeglina kasutatakse kinnisvaraturu ülevaated koostamiseks ametlikku tehingustatistikat. Selle kasutamine annab turust aga vale pildi, kuna selles kajastuvad ka tehingud, mille puhul ei ole tegemist turutehingutega.
LVM Kinnisvara tegevjuht Ingmar Saksing märkis, et eelmise kuu andmeid kõrvutades selgus, et kõige enam on moonutatud hoonestamata maa tehingute andmed, mille puhul näiteks Pärnumaal tehtud tehingutes olid turutehinguid vaid 25%!
Vähem moonutatud olid andmed teiste varaliikide osas ehk turutehinguid korterite puhul oli 93%, majade puhul 96,5% ja muude tehingute puhul 80%.
Turutehingud ei ole näiteks tehingud seotud osapoolte vahel, tehingud alajaamade, tänavate jmt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saksing tõi näite, et kui võtta ainult Pärnumaa, siis 136 tehingust oli turutehinguid vaid 92. Ehk 1/3 on mitte-turutehingud. Eelnevatel aastatel see vahe nii suur ei olnud. “Selgelt on tegemist tänasele kinnisvaraturule iseloomuliku trendiga, mis ei mõjuta küll otseselt turgu, küll aga algandmetesse süvenemata võib viia valedele järeldustele.,” sõnas ta.
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.