Ehitusettevõtted ehitasid 2009. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 28% vähem, teatab Statistikaamet. Tänavu I kvartalis vähenesid ehitusmahud aastaga 31%.
II kvartalis ehitasid ehitusettevõtted omal jõul 6,6 miljardi krooni eest — hooneid 4,1 miljardi ja rajatisi 2,5 miljardi krooni eest. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes vähenes hoonete ehitamine püsivhindades kolmandiku ja rajatiste ehitamine ligi viiendiku. Ehitusturu langus on tingitud eelkõige elamuehitusmahtude vähenemisest kohalikul turul. Senisest enam vähenes ka rajatiste ehitamine.
Välisturul tegutsevatel Eesti ehitusettevõtetel on läinud hästi. Sealsed ehitusmahud kasvasid eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 3%. Kasv tulenes hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus on kvartaliti järjest kasvanud ja ulatus II kvartalis 9%-ni.
Ehitisregistri andmetel lubati II kvartalis kasutusse 951 uut eluruumi, s.o kolmandiku vähem kui aasta varem samal ajal. Ligi kolmveerand valminud eluruumidest asus korterelamutes. Vaatamata ehitusteenuse odavnemisele on nõudlus uute eluruumide järele pidevalt vähenenud. II kvartalis väljastati ehitusluba 605 eluruumi ehitamiseks — aastatagusega võrreldes 3,5 korda vähem. Eelistatuim elamutüüp oli ühepereelamu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kasutusse lubati 229 mitteelamut kasuliku pinnaga 269 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut büroo- ja tööstuspinda. 2008. aasta II kvartaliga võrreldes jäi kasutusse lubatud mitteelamute pind samale tasemele.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.