Üksjagu palju on võrdsustatud korteriomandite tehinguhindade langust ja korterite turuväärtuse langust, kirjutab kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark.
Pealkiri, et keskmised tehinguhinnad on langenud üle 50 protsendi ja seega ka korterite turuväärtus on sama palju langenud kõlab intrigeerivalt. Paraku nii lihtsad need asjad siiski ei ole.
Keskmised hinnad, millega maa-amet meid usinalt varustab, kajastavad selle vara tehinguhindu, millega tehinguid tehti. Toome näite. Oletame, et ühel kuul tehakse tehinguid ainult Tallinna vanalinna kalliste korteritega keskmise ruutmeetrihinnaga 50 000 kr/m2. Järgmisel kuul tehakse tehinguid äärelinna poollagunenud saradega, kus keskmine hind jääb napi 5000 kr/m2 tasemele.
Loomulikult ei saa siit väita, et hindade langus on olnud kümne kordne ning kolmandal kuul oleks õigustatud vanalinna korterit 5000-kroonise ruutmeetrihinnaga nõuda. Vahe on tehingute struktuuris Kui ühel kuul tehakse tehinguid kallima varaga ja järgmisel kuul tehakse tehinguid odavama kinnisvaraga, siis on tehinguhindade langus suur. Kui ühel kuul domineerivad tehingute struktuuris kohtutäiturite enampakkumised, siis suurub see keskmist tehinguhinda alla. Kui mõnel kuul domineerib tehingutes omavalitsuste poollagunenud ja halva asukohaga odavate korterite müük, siis surub seegi keskmist tehinguhinda alla. Tänasel kinnisvaraturul tehakse palju tehinguid just nimelt kinnisvaraturu odavamas sektoris. Kalli varaga tehakse vähem tehinguid. Tehingute arv on napp ja nii pääsevad summaarset statistikat enam mõjutama üksikud anomaaliad – nagu näiteks lagunenud korterelamute enampakkumised.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele