Kommentaar: taasiseseisvunud kinnisvarahinnad

Tolle aja kinnisvarahinnad olid kosmilised, sest raha oli vähe, kuid, kui me oleks teadnud, et 10 000 krooni korteri eest  aastal 1992 on tänapäeval kopikad, oleks ilmselt nii mõnigi pingutanud ja teinud „ülimalt kasuliku investeeringu“.

Eesti majandus alles oli tõusuteel ja mitte keegi ei aimanud, et ees ootavad nii tõusud, kui ka mõõnad. Äkki kõik algas ülespoole rühkima, kaasaarvatud ka kinnisvara hinnad ja väike rahvas avastas, et tekkimas on tuluallikas, kus tõepoolest on märgata, et peagi jõuame niimoodi „Euroopa viie rikkama riigi hulka“ Algas paaniline kinnisvara ralli, kus iga kodaniku eesmärk oli kiirelt osta, natuke oodata ja väga kallilt müüa. Algas külluse ajastu, kus polnud vaja suurt mõelda, et tõusule kohe kindlasti järgneb langus, ehk siis kehtis vana hea, kuid naiivne  „Juku“ loogika „2 krooni eest ostan, 4 krooni eest müün 2% vahelt --- NORMAALNE“ Polnudki nagu vaja teada elementaarsed majandustõdesid, sest paradiisi väravad ootasid valimatult kõiki.

Osteti kokku kõik, mis vähegi kannatas osta. Tekkis uus põlvkond  „Kinnisvara ärimehi“, kelle tegevuse ja edukuse mõõdupuuks oli ilusad tüdrukud, suured majad ja uhked autod. Kinnisvara omamise hulk oli edukuse etalon. Uhke oli lugeda rahvusvahelisest pressist kuidas kõikvõimalikke kinnisvara edetabeleid juhtis väike Eesti. Asi läks nii kaugele, et mõned naiivsed inimesed ostsid kokku põldu juba kusagil Paides, sest kohe kohe jõuab Tallinn oma arenguga ka sinna või siis teiselt poolt tuleb Tartu vastu. Seltskondades kinnitati üksteisele, et otse loomulikult kõik muudkui tõuseb ja tõuseb, nii et ostke aga enne kui hilja pole.

Ja siis...saabus saatuslik aasta 2007, kus äkki midagi murdus ja isegi Peetrus avastas, et paradiis on üleküllastunud ja lõi „Väravad“ kinni. Soovijate järjekorrad aga muudkui kasvasid ja tekkis tunglemine, mille järgnes  paanika. Äkki avastati, et külluse aeg on läbi ja aeg on oma nahka päästa. Algas totaalne müümise aeg, kuid võta näpust polnud kellele müüa ja algas kiire hinna langus, kus raha sulas näppude vahel mitte päevade vaid tundidega. Esimesena kadusid tüdrukud, siis autod ja lõpuks alustasid kohtutäiturid uhkete tuleviku kinnisvaraprojektide müüki.

Taas on saabunud aeg, kus „Juku“ loogika enam ei kehti.

Ilusat taasiseseisvunud kinnisvarahindade aastat.