Ühelt poolt on vara omanikud leidnud endale alternatiivi vara müügile (loobutakse kulude kokkuhoiu tõttu suurema ostmisest; üüritakse välja; kahandatakse kulusid maksepuhkustega vms), teisalt on suurenemas kontingent isikuid, kes on jäänud „laenulõksu“- vara turuväärtus on langenud alla laenujäägi ning vara müümine tähendaks vara soetajale tihtipeale sadade tuhandete kroonide suurust võlga panga ees. Selliste laenuvõtjate töötuksjäämine tähendab tihtipeale vaid ühte- sundmüük ning pankade poolt peale surutud väga agressiivne müügihinna ja laenujäägi vahe tagasimaksegraafik.
Pakkumiste turgu iseloomustab üha suurem turuhindadele mittevastavus- enam kui pooled pakkumistest on põhjendamatult kõrge hinna tõttu ostjatele põhimõtteliselt ebaatraktiivsed ning kujutavad endast vaid statistilist numbrit, mitte reaalselt kaeubeldavat portfelli.