7. juuli 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ühelt poolt on vara omanikud leidnud endale alternatiivi vara müügile (loobutakse kulude kokkuhoiu tõttu suurema ostmisest; üüritakse välja; kahandatakse kulusid maksepuhkustega vms), teisalt on suurenemas kontingent isikuid, kes on jäänud „laenulõksu“- vara turuväärtus on langenud alla laenujäägi ning vara müümine tähendaks vara soetajale tihtipeale sadade tuhandete kroonide suurust võlga panga ees. Selliste laenuvõtjate töötuksjäämine tähendab tihtipeale vaid ühte- sundmüük ning pankade poolt peale surutud väga agressiivne müügihinna ja laenujäägi vahe tagasimaksegraafik.

Pakkumiste turgu iseloomustab üha suurem turuhindadele mittevastavus- enam kui pooled pakkumistest on põhjendamatult kõrge hinna tõttu ostjatele põhimõtteliselt ebaatraktiivsed ning kujutavad endast vaid statistilist numbrit, mitte reaalselt kaeubeldavat portfelli.