Swedbanga otsus kaaluda omafinantseeringu määra uuesti 10 protsendini langetamist on äärmiselt intrigeeriv. Ei ole vast ühtegi analüütikut, kes poleks kogu languse aja kinnitanud, et kinnisvara põhi sõltub pankadest ja nende laenupoliitikast. Ning, et languse peamine põhjus on laenukraanide kinnikeeramine.
Samas pole pangad kunagi sõnaselgelt väljendanud, et laenu ei anta. Alati on väidetud, et kõik sõltub konkreetsest taotlejast, tagatisest jne.
Mida nüüd selline signaal turuliidri poolt tähendab? Kas tõesti seda, et Swedbank hakkab nüüd tõesti lahedalt laenu andma ning paneb langusele punkti? Ilmselt on seda võimalik öelda aasta kokkuvõtet tehes, sest isegi kahe-kolmekuine languse peatumine või väike hinnapõrge ei tähenda veel trendi murdumist.
Siiski ma ei usu, et „vanad head ajad“ nüüd tagasi tulevad. Pigem on tegu panga sooviga konkurentidest eristuda, kuid laenu antakse ikka ainult neile, „kes seda tegelikult ei vaja“. Alati võib ju laenuotsuse äraütlemist kuidagi põhjendada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.