Swedbanga otsus kaaluda omafinantseeringu määra uuesti 10 protsendini langetamist on äärmiselt intrigeeriv. Ei ole vast ühtegi analüütikut, kes poleks kogu languse aja kinnitanud, et kinnisvara põhi sõltub pankadest ja nende laenupoliitikast. Ning, et languse peamine põhjus on laenukraanide kinnikeeramine.
Samas pole pangad kunagi sõnaselgelt väljendanud, et laenu ei anta. Alati on väidetud, et kõik sõltub konkreetsest taotlejast, tagatisest jne.
Mida nüüd selline signaal turuliidri poolt tähendab? Kas tõesti seda, et Swedbank hakkab nüüd tõesti lahedalt laenu andma ning paneb langusele punkti? Ilmselt on seda võimalik öelda aasta kokkuvõtet tehes, sest isegi kahe-kolmekuine languse peatumine või väike hinnapõrge ei tähenda veel trendi murdumist.
Siiski ma ei usu, et „vanad head ajad“ nüüd tagasi tulevad. Pigem on tegu panga sooviga konkurentidest eristuda, kuid laenu antakse ikka ainult neile, „kes seda tegelikult ei vaja“. Alati võib ju laenuotsuse äraütlemist kuidagi põhjendada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.06.26, 13:29
Nutikad akusalvestid muudavad päikeseenergia taas tasuvaks
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele