Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sotsiaalkorterite üürileping tekitab paksu verd
Juuli alguses jõudis 159 linnale kuuluva korteri postkasti arve, kus lisaks tavapärastele kuludele oli märgitud ka üürisumma, lähtuvalt 14- või 20-kroonisest ruutmeetrihinnast, kirjutab Postimees.
Varem pidid linna üürnikud maksma ainult korteriga seotud kõrvalkulud, 1. juulist peavad aga need, kelle sissetulek ületab toimetuleku piiri, maksma linna kukrusse ka üüri, mille suurus oleneb sellest, kas elatakse ahi- või keskküttega korteris.
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.