Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sotsiaalkorterite üürileping tekitab paksu verd
Juuli alguses jõudis 159 linnale kuuluva korteri postkasti arve, kus lisaks tavapärastele kuludele oli märgitud ka üürisumma, lähtuvalt 14- või 20-kroonisest ruutmeetrihinnast, kirjutab Postimees.
Varem pidid linna üürnikud maksma ainult korteriga seotud kõrvalkulud, 1. juulist peavad aga need, kelle sissetulek ületab toimetuleku piiri, maksma linna kukrusse ka üüri, mille suurus oleneb sellest, kas elatakse ahi- või keskküttega korteris.
Ehitussektor on viimastel aastatel läbi teinud kiire arengu, kus projektide tehniline keerukus ja ootused lõpptulemusele on märgatavalt kasvanud. Energiatõhusus, hoonete elukaarepõhine planeerimine ja kaasaegsed digilahendused on muutunud baasnõueteks, mis tähendab, et turul on terav vajadus spetsialistide järele, kes suudavad siduda insenertehnilised teadmised majandusliku loogikaga.