Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tõrva lähedal asuv Koorküla Valgjärv paelub loodusnautlejaid oma maalilisusega ning ajaloohuvilisi vee all peituvate muistsete ehitisjäänustega, kirjutab Valgamaalane.
Koorküla Valgjärve põhjas peituvaid ehitisjäänuseid käisid oma silmaga kaemas mitmed kultuuritegelased: Burtnieki kirikuõpetaja Vorhoff 1718. aastal, tol ajal veel üliõpilane Hugo Treffner 1869. aastal, M. J. Eisen 1921. aastal. Oma arvamust jäänuste päritolu osas avaldas aga tunduvalt rohkem tol ajal tuntud kirjamehi ja teadlasi.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.