10. juuli 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti kinnisvaraturg näitab esimesi languse peatumise märke

Eesti kinnisvaraturg kosub tasapisi aasta alguse vaikusest. Teine kvartal on üle Eesti olnud tehinguterohkem ning aktiivsem, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevjuht Mika Sucksdorff.

Ostetakse keskmistest müügihindadest soodsama hinnaga kinnisvara, enim tehinguid tehakse korteritega ning maade turg on jätkuvalt soikus. Juulis ja augustis võib sessoonsusest tulenevalt oodata väiksemat tehinguaktiivsust mida näitasid juba juuni viimased nädalad.

Tallinnas tõusis teises kvartalis kinnisvara tehingute arv ligi 15% võrreldes esimese kvartaliga, kuid hinnad jätkasid langemist. Pakkumiste arvud on vähenenud, kuna uusi elamispindasid juurde pole ehitatud ning tehinguid tehakse olemasolevast nö laojäägist.

Korteritega tehti teises kvartalis ligi 20% rohkem tehinguid kui eelnevas kvartalis ning hinnalangus oli ligi 10%. Arvestades seda, et esimeses kvartalis oli hinnalangus 18%, võib loota, et hinnalanguse tempo on aeglustumas. Ka korterite pakutav kogus väheneb järjepidevalt. Võrreldes aasta algusega on kinnisvaraportaalides ligi 20% vähem pakkumisi. Pakutava koguse vähenemine ja tehingute arvu kasv on eelduseks hinnalanguse peatumisele. Korterite keskmised hinnad magalate tüüpkorterites on 10 000-14 000 kr/m2 vahel ning kesklinnas on võimalik uutesse elamutesse osta kortereid al 20 000 kr/m2. Need müüjad, kelle hinnaootus ületab hetke keskmisi hindasid ei jõua tehinguni.

Eramute ja elamumaa turul toimub Harjumaal tehinguid jätkuvalt vähe, kuid võrreldes aasta algusega on siingi tuntav aktiivsuse kasv. Otsitakse heas seisukorras mõned aastad sees elatud  100-150 m2 suuruseid elamuid. Keskmine hind elamute puhul on aasta algusest langenud u 10-15%. Ostjad on hinnatundlikud ning tuginedes meie maaklerite kogemusele võib väita, et likviidseimad on majad ja majaosad hinnaklassis 1,5 - 3 mln krooni. Tallinna lähiasulatesse ja küladesse soovivad ostjad leida ridaelamuboksi või paarismaja keskmiselt hinnaga 1,3 mln krooni.

Tartu kõigi kinnisvaratehingute arv pole aasta algusest märkimisväärselt tõusnud, kuid tehingute koguväärtus on suurenenud, mis viitab kallimate tehingute suuremale osakaalule tehingute struktuuris. Elamispindade pakkumiste arvud on Tartus vähenenud ning uusi elamuarendusi juurde pole tulnud ega ole ka käesoleval aastal oodata. Korteritehingute arv on veidi suurenenud, kuid mitte märkimisväärselt ning hinnalangus jäi  teises kvartalis 14% piiresse. Eramute turg kiratseb Tartu maakonnas sarnaselt Tallinnaga. Kuna eramute ja maadega toimub vähe tehinguid on keskmisi hindasid ja nende languse suurust keeruline välja tuua. Siiski võib täheldada suuremat huvi linnast veidi eemal paiknevate privaatsete talukohtade vastu, mille hinnaklass jääb miljoni krooni piiresse.

Pärnu linn allub üsna tugevasti sessoonsusele, kuna tegemist on ju suvepealinnaga. Ka sel kevadel on korteritehinguid teises kvartalis tehtud koguni 61% rohkem kui esimeses kvartalis. Tuleb siiski arvestada, et kuna algandmed on suhteliselt väikesed (I kvartalis 54 ja II kvartalis 87 tehingut) ei saa siin rääkida tugevast kasvust vaid pigem, viitab see sellel, et esimene kvartal oli Pärnus korteriturul täielik seisak. Ka korterite hinnalangus on teises kvartalis pidurdunud. Müügisolevate kinnistute ja korterite arv linnas on tõusnud. Paljud investorid või ka edukamal järjel olnud inimesed ei pea enam otstarbekaks Pärnus korteri või maja omamist ning üritavad neid realiseerida. Siiani on enamus hinnad veel siiski liiga kõrgel tasemel, et rohkem tehinguid sõlmima hakataks.

Suveilmade saabudes on aktiveerunud ka Pärnu üüriturg. Lühiajalise üüri, nädal kuni kuu, hinnad on tõusnud. Kuna nõudlus juunis suurenes, on vähenenud ka pakkumises olevate üürikorterite arv.  Üürihinnad 2-toalise korteri lühiajalisel üürimisel on keskmiselt 5000-15 000 krooni kuus, olenevalt kas korter võetakse nädala või mõne kuu kaupa. Paljud majaomanikud pakuvad suvel ka kodumajutust, et teenida lisatulu. Maade ja majade turg on väga vaikne ning hinnalangus on olnud suur. Elamumaad linnast väljapool on olenemata hinnast muutunud vähelikviidseks. Kui varasemalt ostsid maid, maju ja kortereid Pärnusse ja selle lähistele ka välismaalased ja mujalt Eesti linnadest inimesed, siis käesoleval aastal on nende osakaal äärmiselt väike ning just seetõttu on kontrast eelnevate aastatega suur. Kohalikel elanikel lihtsalt puudub ostujõud kallite luksuskorterite või looduskauniskohtades eramute ostmiseks.

Vaatamata hindade edasisele langusele, saab turul täheldada esimesi languse peatumise märke. Tehingute arv on võrreldes esimese kvartaliga suurenenud, pakutavate korterite kogus väheneb vaikselt kuid järjepidevalt. Loomulikult mõjutab inimeste ostuotsust hetke majandusseis. Seega, kui tehingute arvud ka järgmisel kvartalil püsivad või tõusevad saame juba kindlamalt väita, et tehingute arvu põhi jäi 2009. aasta esimesse kvartalisse.

 

 

 

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785