9. juuli 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Narva Aleksandri kirik ehitati arhitekt Otto Pius von Hippiuse projekti järgi Kreenholmi tehasekirikuna ja oli määratud 5000 luterlasest töölisele. Kirik valmis 1884. aastal ja kannab tsaar Aleksander II nime. Esimeses maailmasõjas hävis Joachimstali linn, ainsana jäi püsima kirik. Eestimaa Töörahva Kommuuni poolt, mille keskus asus kirikus, ühendati Joachimstal, Narva ja Ivangorod Eestimaaga. Teise maailmasõja käigus lasti õhku kiriku kellatorn ning 1962. aastal võõrandati kirikuhoone laoks. Kirik tagastati kogudusele 1990. aastal ja 60 meetri kõrgune kellatorn, kus liigub ka lift, valmis 2008. aastal. Peterburi firma "Tehnosvet" projekteeris muutuvate värvidega välisvalgustuse. Kiriku säilinud kell valati 1900. aastal Gatšinas ja seda dekoreerivad Eestimaa kubermangu kolm lõvi ning keisrikrooni vapp.

Postmark „Narva Aleksandri kirik 125“ on nominaalväärtusega 5.50, trükitud trükikojas Vaba Maa, tiraaž 30 000. Postmargi kujundas Riho Luuse.