• 06.07.09, 10:05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Äikese vastu püüdurite abiga

Et suviste äikeseliste ilmadega pikne majaomanikku viimasest ilma ei jätaks, tasuks katusele paigaldada kindlasti piksepüüdur või juba olemasoleva korrasolek üle kontrollida, kirjutab Äripäeva ehituse rubriik.
Sobiliku piksekaitsevahendi valimisel arvukate pakkumiste hulgast tuleks Morek IT OÜ tootejuhi Martin Innose sõnul lähtuda kindlasti katusematerjalist, ka maja suurusest ja hoone eripäradest.
Maido Märss, Entronic OÜ esindaja toonitas, et kindlasti oleks mõistlik lööki vastu võtva välispiksekaitse paigaldamise muretseda ka sisepiksekaitse. "Eestis on palju niiöelda tegijaid, kes paigaldavad üksnes välispiksekaitsmeid. Välgu tabamisel on aga majas olev elektroonika siis tõsiselt ohus. Need kulutused, mis pärast pikselööki teha tuleb, on siis üpris suured, ligi 50 000 või isegi rohkem," selgitas ta.
Püüduri paigaldamiseks eramajadele läheb aega keskmiselt päev või kaks. "Suuremad majad - mõisad, koolid - teeb ära umbkaudu viie päevaga. Põhiline aeg läheb mõlemal juhul maandusstruktuuride ehitamise peale," lisab Märss.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Piksepüüdurite ja paigalduse hinnad ulatuvad keskmiselt 12 000-15 000st kuni 20 000-30 000 kroonini. Suurte kortermajade või tööstushoonete puhul on maksumus oluliselt kallim. Hind kujuneb sõltuvalt hoone suurusest, katusematerjalist, katusetüübist, hoone konstruktsioonist ja keerukusest.
Korraliku püüduri paigaldamisel peaks see pidama vastu paarkümmend aastat. "Siiani pole kuulnud, et mõni mast oleks nii kõvasti kannatada saanud, et see oleks tulnud välja vahetada. Aastaid on neile antud, vastu peaksid nad aastakümneid pidama," mainis Innos.
Märsi ja Innose sõnul ei tasuks unustada ka püüduri regulaarset hooldamist. "Iga viie aasta aasta tagant tuleks maandust kindlasti kontrollida. Suuremate majade puhul võiks seda isegi tihedamini teha," selgitas Märss.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.08.25, 11:39
TalTechi uuring kinnitab: Airoboti niiskustagastusega soojusvaheti on Eesti kliimas kõige tõhusam
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele