29. juuni 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põhjusi, miks on hea indikaatorina kasutada Lasnamäe või teiste Tallinna magalate tüüpkorterite tehinguid, on mitu. Lasnamäe tüüpkorterid moodustavad Tallinna elamufondist väga suure osa. Seal elab neljandik pealinna elanikest.

Keskmise näitaja arvutamisel ja analüüsimisel on oluliseks plussiks korterite tüüpsus. Ma siiski ei jaga arvamust, et just Lasnamäe korterite hinnamuutusi saaks pidada väga heaks indikaatoriks. Tallinna kinnisvaraturg on nii väike, et siinsed muudatused levivad kiiresti kõikidesse piirkondadesse.

Küll aga saab kinnisvara sektorite lõikes pidada indikaatoriks korteriteturgu üldiselt. Üldjuhul saavad muutused alguse just siit.

Analüüsimisel on aga taas parim kasutada ilma suurte äärmusteta andmeid, mistõttu on mugavaim analüüsida just magalate tüüpkortereid.

Näiteks kesklinna korterite hinnadünaamika analüüsimisel võib väga suurt rolli mängida andmete muutuv struktuur. Ka äärelinnas võib selliseid, ehkki väiksemaid struktuurimuutusi olla.

Kui vaadata Tallinnas hinnalanguse algust 2007. aasta kevadel, siis Lasnamäe keskmine hind ei näidanud trendi ette, vaid tõusis veel paar kuud, kui Tallinna keskmine hind juba langes. Üüriturg on väga erinev, kliendid on erinevad, seetõttu ei saa Lasnamäe või teiste magalate kortereid turuolukorra analüüsimiseks kasutada.