15. juuni 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Vahendustasu protsent pole viimaste aastate jooksul muutunud, ehkki müügihinnad on täna muidugi hoopis midagi muud kui kaks aastat tagasi," rääkis Eri Kinnisvara elamispindade atesteeritud maakleri Marge Sinimetsa. Tema sõnul jääb vahendustasu üldjuhul kolme protsendi kanti.

"Teenuse odavnemist küll ei usu. Loogiline oleks, et vahendustasu protsent olukorras, mil tehinguid jääb iga päeva vähemaks, pigem suureneks,” rääkis Sinimets. Suuremat vahendustasu eeldab Sinimetsa sõnul tavapärasest erinev objekt, mis nõub rohkem eeltööd, erilisemat tutvustust või reklaami.

Uus Maa atesteeritud konsultandi Tiiu Lehtoneni sõnul ollakse büroos vahendustasude suhtes paindlikud: vahendustasu suurus sõltub objekti väärtusest ning asukohast. Müüki alustades tehakse analüüs korteri reaalse turuhinna ja müügiperioodi ning kasutatavate reklaamkanalite kohta. Sellest lähtuvalt tehakse ettepanek ka büroo vahendustasu osas.

Vahendustasude suurused on Lehtoneni sõnul võrreldes hiigelaegadega oluliselt vähenenud, kuna nad on proportsionaalses suhtes müüdavate objektide hindadega. "Olen kindlalt veendunud, et lähiaegadel tõusevad nii hinnad kui ka vahendustasud," rääkis Lehtonen.

Rime Kinnisvara atesteeritud äripindade maakleri Mauri Linnase sõnul on äripindade vahendustasu üldjuhul 3-5% objekti müügihinnast. "Kui räägime suurematest ja kallimatest objektidest, mille hinnad ulatuvad kümnetesse miljonitesse, on vahendustasu tavaliselt 1-2% hinnast," rääkis Linnas.

Loe lähemalt tänasest Äripäevast