Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitusloa rakendamine raskem, kasutusloa saamine lihtsam
Alates maist jõustunud ehitusseaduse muudatuste järgi saab korterelamus ehitusele kasutusloa juba kaasomanike enamuse nõusolekul, aga ehitamisega peavad nüüd nõus olema kõik, kirjutab Äripäev.
"Käisime tõrksa korteriomanikuga kaks ja pool aastat kohtus ja tulemus oli sisuliselt null ehk jõudsime rahalisele kokkuleppele – tema sai oma raha, ülejäänud maja korteriomanikud õiguse pööning välja ehitada," seletas Tallinnas Koidula 2 asuva renoveeritud puumaja korteriühistu esimees Arvo Eller.
Et maja kaasomanikest korteriomanikud kõik peale selle ühe olid tema kinnitusel nõus ehitusega, pidas Eller viimase käitumist väljapressimiseks – väidetavalt olevat tõrges elanik koguni himustanud üht pööningukorterit. Kogu protsessi tulemusel said pööningukorteritesse elanikud sisse kolida alles viimastel jõuludel. Kuni eelmise aasta suveni oli maja pööning renoveeritud nii, et pealtnäha kujutas see endast külma pööningut, kuid kandetarindid said paika tulevaste korterite järgi. Tegelikke kortereid asuti kiiruga tegema alles viimasel suvel, kui kokkulepe korteriomanikuga oli praktiliselt olemas.
Ühistu esimees ise ühtlasi oli kolme aasta eest tööle asunud ehitusfirma Megarex OÜ juht. "Sain endale korteri teisele korrusele. Tööga olen 98% rahul, juba siis teadsin, et lähen sinna elama," seletas Eller. Samas on pööningu osas kasutusloa saamine pooleli – veel tuleb paigaldada sprinklerisüsteem.
"Kui enne oli ükskõik, kes iganes võis soovida kortermajas ehitustöid teha, siis nüüd peab algataja olema majaelanik," selgitas Tartu Linna Arhitektuuri ja Ehitusosakonna Järelevalveteenistuse juhataja Andres Aint. Alates 1. maist jõustunud Ehitusseaduse muudatuste põhjal peab ehitusloa taotleja olema majaelanik ja tal selja taga enamus kaasomanikke ehk siis korteriomanikke.
Ehitusluba aga omandab seadusejõu alles kõigi elanike täielikul kirjalikul nõusolekul. Kuid kasutusloa saab juba enamike kaasomanike nõusolekul. Seega ei saa edaspidi üks korter hakata enam juba ammu teadaolevat objekti ühtäkki blokeerima. "Inimesel olgu pretensioonid siis, kui on ehitusaeg," osutas ta. Kasutusloataotlemise ajaks on juba rong läinud.
Seega on ehitusloa taotlemine läinud raskemaks, kuid kasutusloa saamine kergemaks. Enne sai aga kasutusloa vaid kõigi kaasomanike nõusolekul ja see pani asja venima. Lisaks ei pea enam saama igalt kaasomanikult eraldi paberil nõusolekut, vaid võib kõigi allkirjad koguda ühele lehele kokku.
Tallinna Linnavalitsuse Ehituskontrolli osakonna juhtaja Elvis Tõnisson kinnitas samuti, et nüüd ju kasutusloa saamine lihtsam, piisab vaid kaasomanike enamuse otsusest. Samas tõdes ta, et ega sellest uuendusest siis kasutuslubade taotlemine sagenenud ole. Suurimaks veaks kasutuslubade ala pidas Tõnisson tõsiasja, et seda ei taotletagi, mis aga omakorda võib viia trahvini.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Täiendatud! Esikolmikus kaks Toomas Annuse firmat
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Täiendatud! Esikolmikus kaks Toomas Annuse firmat
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele