21. mai 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tihtipeale usuvad makseraskusesse sattunud inimesed, et võlg on ajutine ning ei vaevu teenust osutavate/vahendavate isikutega läbirääkimistesse astuma. Paljude jaoks on võlgade tunnistamine ka häbiasi ning sellest lihtsalt ei soovita rääkida.

Tegelikult on mõistlik talitada kommunaalteenuste võlgade puhul sarnaselt kõikide muude võlgadega- eluasemelaenu tasumisega jänni jäämisel tajub inimene, et ta võib kodust ilma jääda ja pöördub probleemide ilmnemisel panga poole, kommunaalteenuste eest maksmata jätmise korral aga ei arvesta inimene, et ühel päeval võib olla tal näiteks elekter välja lülitatud.

Nagu ka kõikide teiste võlgnevuste puhul, lisanduvad ka kommunaalteenuste võlgadele viivised, kehvemal juhul aga ka kohtukulud, kui võlausaldaja maksekäsu kohtule kiirmenetlemiseks annab. Viimasel juhul kaotab võlgnik igasuguse kontrolli oma tulude ja kulude planeerimisel, samuti ei saa ta ka ise enam edasi reguleerida teenuste tellimist.

Tänases majandusseisus on võlglaste hulk küll kasvanud, kui vastutustundlikesse võlglastesse suhtutakse oluliselt mõistlikumalt ning vastutulelikumalt. Alustuseks soovitan võla tekkimisel kohe informeerida sellest kas hoone ühistu juhatust või valitsejat. Kuna pole kellegi huvides teenuste tellimist lõpetada, siis tavapäraselt järgneb sellele maksegraafiku koostamine ning vajadusel ka nö puhveraja määramine, et inimene oma rahaasjad korda saaks. Võlgnevuste ignoreerimise korral aga säärast vastutulelikkust üles ei näidata.