Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valgamaa kinnisvaraturg tiksub ooterežiimil
Masu on Valgamaa kinnisvaraturu allakäigule viinud. Isegi üleriigilises turuanalüüsis ei leia Valga koos teiste väiksemate linnadega tehingute vähesuse tõttu kajastamist.
«Ostu-müügiturg on praktiliselt seiskunud ning üksikud tehingud on pigem erand kui reegel,» kinnitas Pindi Kinnisvara Valga büroo maakler Hans Heinjärv Valgamaalasele.
Üldise pildi kinnisvaraturu olukorrast teeb Heinjärve sõnul pisut rõõmsamaks see, et üüriturg on võrreldes eelmise aastaga kahekordselt elavnenud. Samas pole siingi olukord kuigi hea. «Kuigi võimalikke korterite üürilevõtjaid on suhteliselt palju, on nende seas vähe maksujõulisi inimesi ning aina vähemaks jääb,» märkis Heinjärv.
Ta lisas, et üürnike maksevõime on kahanenud, kuna pole piisavalt raha garantiiraha maksmiseks või ei jõuta enam üüri maksta. Selletõttu on korteriomanikel omakorda tekkinud võlad pankade või korteriühistute ees, sagenenud on sundmüügidki. «Nii tunnetavad võimalikud kinnisvara ostjad, et on «tegijad» ning dikteerivad hinda,» ütles Heinjärv.
Samas on üürileandjad muutunud varasemaga võrreldes ettevaatlikumaks ning ilma tagatisrahata üürilepinguid enam ei sõlmita. «Üürile antakse peamiselt kinnisvarabüroo kaudu, et oleks tagatud juriidiliselt korrektne üürileandjat kaitsev leping,» kirjeldas Heinjärv.
Arvestades linnade suurust, on selge, et Valgas on üle kümne korra rohkem kinnisvara müügis ja üürile anda kui Tõrvas ja Otepääl.
Valgas on Heinjärve andmeil näiteks kahetoalise keskküttega korteri üür tänaseks kukkunud umbes 300 ning majade hind umbes 200 000 krooni võrra.
«Korterite müügihind on küll langenud, kuid keskmist langust on raske öelda, sest turu keskmist mõjutavad tugevalt sundmüügid ja kiirmüügid,» rääkis ta.
Kuid ta lisas, et hinnanguliselt on kahetoalise keskküttega korteri hind kukkunud umbes 50 000 ning kolme-neljatoalistel vähemalt 100 000 krooni. «Valdades saab kortereid juba aga «aitähi» eest,» sõnas Heinjärv piltlikult.
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele