Kommentaar: ehitusjääkide käitlemine ohustab tervist

Erinevalt Põhjamaadest suhtuvad Eestis hoonete renoveerijad ja lammutajad ülejäävatesse materjalidesse kui vaid kiiret mahakiskumist ootavasse prügisse.

Paljud lammutajad alustavad kiirustades ja võimalikult odavate kulutustega. Eelkõige esineb seda üksikrenoveerijate ja väikefirmade puhul, kelle eelarve ei näe ette võimalikult puhta keskkonna säilitamist. Samuti puuduvad palgatud ajutisel tööjõul kogemused, huvi ja enesekaitsevahendid.

Pikaajaline kontakt ehitustolmuga tekitab algul kergemaid hingamishäireid, köha, nina kinnisust, pearinglust, mis võib viia kopsuvähi, ajukasvajate, aga ka muude eluohtlike haigusteni. Ei ole kuigi meeldiv elada või töötada kohas, kus sinust vaid paarikümne meetri kauguselt levib päevade ja nädalate kaupa igasugust ehitustolmu, mida asjasse mitte puutuvad inimesed peavad sisse hingama. Veel hullemas olukorras on aga lammutustöölised.

Ohtlike jääkide ja muu prügi ohutult eemaldamiseks soovitatakse Põhjamaades enne tööde alustamist läbi mõelda selle ladustamine.

Erilist tähelepanu peaks pöörama just materjalidele, mis sisaldavad elavhõbedat, asbesti ja teisi keskkonda ning tervist kahjustavaid aineid. Iga lammutustöö sõltub objekti vanusest, suurusest, materjalidest, aga ka ilmastikuoludest. Seega puudub ühtne retsept.

Kui on kindlaks tehtud, milliseid ohtlikke jäätmeid lammutatav või renoveeritav objekt sisaldab, tuleb jäätmed vastavalt nende ohtlikkuse astmele eraldi ladustada kinnises konteineris või eritöötlusega pakendites. Jäätmeid liigitatakse ohtlikeks, mitteohtlikeks, taaskäideldavateks, ümbertöödeldavateks või hävitamisele kuuluvateks.

Ohtlikemaid aineid nagu asbesti sisaldavad enamasti eterniidist ehitusdetailid, asbestplaadid, asbotsementtorud, asbestpapp, asfaldi- ja bituumentooted, elektripaigaldised. Samuti leidub asbesti WC ja vannitoa plaadiliimis, laeisolatsioonis, fassaadivärvides, seinakattematerjalides, katuseisolatsioonimaterjalides, laeplaatides, katusepapis, krohvis, pahtlis ja vuukimismassides.

Selliste eritööde tegemiseks on Euroopa Liidus olemas täpsed nõuded. Samas on mitmes endises idablokimaas ja kunagise NSV Liidu aladel kasutatud materjalide tehnoloogia Lääne-Euroopa omast erinev.

Seetõttu tuleb enne igasuguseid lammutus- ja renoveerimistöid teha kindlaks, milliseid ohte kätkevad endas lammutamise käigus eemaldatavad detailid, lenduvad ained ning kuidas oleks neid võimalikult ohutu ladustada. Tööplaanide tegemisel tuleb arvestada ka, kas kõrval asuvad elumajad, eluruumid, õppehooned, lasteasutused jne. Selle aluseks on omakorda eemaldatavate materjalide koostise tundmine ning nendest tekkivate jääkide ladustamise planeerimine.

Välja tuleb sorteerida ohtlikumad materjalid ning need eemaldada samas paigas, kus käib lahtimonteerimine või eemaldamine. Selleks peab need materjalid isoleerima enne nende transportimist eri korrustel, vahekäikudes ja väljapool hoonet asuvatel teedel. Ka naaberelanikud või ettevõtted peaksid ise samuti tundma huvi, milliseid materjale parasjagu lammutatakse või transporditakse.

Lisaks kindlaksmääratud ohtlike jäätmete nimekirjale on olemas materjalid, mis võivad kujutada ohtu keskkonnale ja inimestele, aga seda ei pruugi lammutajad või renoveerijad isegi teada. Näiteks kui materjali omadused või koostis on kindlaks tegemata, tuleb seda käsitleda ikkagi kui potentsiaalset ohuallikat. Tihtipeale on küll jäägid kogutud, kuid mitte nende omaduste ja ohtlikkuse järgi, vaid juhuslikult loobitud lahtiselt prügikonteineritesse.

Selliste materjalide seas on ka suurel hulgal mittekahjulikke materjale, nagu puit, papp, tellised, ning neid saab uuesti kasutada näiteks mõne väiksema ehitise juures, nagu aed, välikaminad. Puidust detaile saab aga neid korrastades paigaldada uuesti. Seega saab hoida raha kokku uute puitdetailide hankimise pealt.

Pärast ohtlike materjalide eemaldamist tuleb need kiirelt sorteerida ja eraldada ümbritsevast keskkonnast. Seejärel peab need laskma transportida vastavatesse kogumispunktidesse, kus on tagatud nende õige edaspidine käitlemine, ümbertöötlemine ja hävitamine.

Keeruliseks muudaks hilisema sorteerimise see, kui valikut tegemata kogutaks kogu siseruumidest ja hoone väliskestast eraldatav materjal ühte ja samasse kohta. See omakorda tekitab nii lisatööd kui ka kulutusi nende üksteisest eraldamiseks.