• 13.05.09, 17:01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uued büroomajad suretavad kasutatud pinnaomanike äri

Kuna täna on selge trend, et üürihindu alandanud uued büroohooned on hakanud juba konkureerima vanemate ning kehvemas seisukorras ärimajadega, siis lähitulevikus peavad vanade majade omanikud tegema tõsiseid pingutusi, et kassavoogu säilitada, kirjutab Pindi Kinnisvara äripindade maakler Hannes Presmann.
Juba praegu on uute büroode hinnatase mitmekümne protsendi võrra langenud- nii pakutakse äärelinnas asuvates büroomajades uut pinda suisa 100 kroonise ruutmeetrihinnaga, mis meelitab üha rohkem üürnikke vanadest ja amortiseerunud hoonetest uutesse kaasaegsemate lahendustega majadesse.
Kuna uute hoonete omanikud on investeerinud ehitusse tihtipeale sadu miljoneid kroone, siis on nad oluliselt raskemas olukorras ning seetõttu on nad hinnataseme suhtes ka märksa paindlikumad olnud. Väljareklaamitud summadest veelgi soodsamad on tihtipeale tagatoas tehtud kokkulepped, kuid neid lepinguid loomulikult ei avalikustata kolmandatele osapooltele. Selline klientide vool uutesse büroomajadesse on juba alanud ning ilmselt on järgmisel aastal olukord vastupidine praegusele- hetkel mitmekümne protsendilise vakantsusmääraga uued ärihooned täituvad sujuvalt, samal ajal peaaegu 100%liselt väljaüüritud amortiseerunud pinnad hakkavad üha kiiremini tühjenema.
Konkurentsivõime tagamiseks on vanemate ärihoonete omanikud sunnitud hinnataset veelgi allapoole korrigeerima või tuleb ette võtta parendustööd, mis viiks hoone nii tehnilise kui ka esteetilise taseme sarnaseks uutele majadele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.11.25, 18:04
Millised on olnud materjalide tarnete väljakutsed Rail Baltica trassi ehitamisel?
Elektrimaterjalide hulgimüüja W.EG. Eesti ja kaablitootja Prysmian Group Baltics tarnisid 2025. aastal raudteeühenduse Rail Baltica põhitrassi esimese lõigu ehituseks vajalikud kaablid. Kokku toimetati objektile 48 suurel trumlil 24 kilomeetrit keskpingekaablit, mida kasutatakse raudtee põhitrassi elektrivarustuse ja alajaamade ühendamiseks ning side- ja juhtimissüsteemide toiteks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele