24. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Meil on tõesti eksistentsiaalsed küsimused üleval, et ehitamine üleüldse toimuks,“ rääkis EETL tegevdirektor Enno Rebane. „Ehitusmaterjalitootjate jaoks näen pea ainukese võimalusena seda, et riik aitab siseriiklikku ehitust initsieerida. Ühelt poolt on see seotud Euroopa abirahadega, teisalt energiasäästumeetmete ja –nõuetega, mille rakendamine vajab algtõuget,“ näeb Rebane päästerõngast riigipoolses initsiatiivis ja finantsvahendites. „Vastasel juhul kardan, et riigil tuleb hakata jõudsalt ja suures mahus sotsiaalabirahade maksmisega tegelema,“ lisas ta.

Rebase sõnul võivad materjalitootmises töö kaotada pooled inimesed, ehituses aga kümned tuhanded. „Meie sektoris on ca 5000 inimest ja aasta algul poolte puhul juba oli rakendatud koondamist, sundpuhkust, tööaja kärpimist vm meetmeid. Juba novembris olid materjalitootjad väga kehvas seisus ja veebruari statistika järgi ei halvenenud olukord mitte kümnete protsentide kaupa, vaid kordades,“ selgitas Rebane. Juba üle aasta on keeruline seis olnud betoonitootjatel, ent nüüd raskustes ka akende-uste, soojustus- ja katusematerjalide tootjad.   

Rebase sõnul eksport materjalitootjaid enam ei aita ning küsimus on hoopis selles, kas mõne aasta pärast üldse on midagi eksportida. „Kui rekonstrueerimist tehtaks ja toetataks, oleks tööhõive vähenemine meie lootust mööda mõistlik. Suur ehitussektori hõivatus, mis paar aastat tagasi oli 85 000 ehitajat, langeks tagasi normaalsele tasemel. Kui toetust ei tule, langeks hõive oluliselt alla tavapärase.“