Übrikupalka maksvad firmad teevad seda nii majandusbuumi kui ka majanduslanguse ajal, kommenteeris uksi, aknaid ja mööblit tootva ASi Vinnal omanik Ingvar Tšižikov ümbrikupalga maksmise temaatikat.
"Ma ei usu, et majanduslangus põhjustaks ümbrikupalkade massilisemat maksmist, sest palgad vähenevad ja seega väheneb ka maksukoormus,“ ütles Tšižikov. „Ma oletan, et neis valdkondades, kus on selleks võimalused ehk seal, kus liigub sularaha, on ümbrikupalka kasutatud ka majandusbuumi ajal.“
Tšižikovi kinnitusel on Vinnalis ümbrikupalga maksmiseks üliväikesed võimalused, sest tellijad maksavad tehtu eest vaid arvetega.
Äripäev küsis täna mitmelt ettevõtjalt, mis peaks juhtuma, et nende ettevõttes hakataks maksma ümbrikupalka?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Maksu- ja tolliamet alustas koostöös Tallinna linnaga ulatuslikku ümbrikupalga vastast kampaaniat, mille eesmärk on avalikkuse teavitamise teel ära hoida maksualaseid õigusrikkumisi. Maksuhaldur ja Edgar Savisaare juhitav Tallinna linnavalitsus näevad keerulises majandusolukorras riski, et ettevõtjad võivad oma eksistentsi nimel hakata rohkem kasutama ka ebaausaid vahendeid ning soovivad juhtida inimeste tähelepanu sellele, et legaalsest sissetulekust sõltuvad mitmed sotsiaalsed garantiid.
Hinnanguliselt saab ümbrikupalka iga kümnes inimene ja riigieelarvesse jäi seetõttu eelmisel aastal laekumata üle 1,8 miljardi krooni.
Seotud lood
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.