Autor: Siim Sultson • 13. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Et tööde kvaliteet oli üsna ühtlaselt hea, võisteldi juba parimatest parima leidmise nimel.

 Head meelt teeb, et kõrvu büroomajadega annavad tooni ka kultuurirajatis (Pärnu raamatukogu) ja õppehoone (IT-kolledž).

Võrreldes eelmiste kordadega on betooni kvaliteet üldjoontes ikkagi tõusnud, seda isegi hoolimata majandussurutisest. Aasta betoonehitise konkursid aitavad juba roomaaegadest väärikal materjalil vabaneda üldsuse silmis nõukogude viisaastaku inetuse kehastajamainest.

Rõõmustav on, et konkursil läks arvesse ka ehitise arhitektuuriline külg, sest ideaalis peaks nüüdisaegne betoontöö olema vormilt napp ja disainilt elegantne. Ehk kunagi jõutakse betoonidisainilt ka Olev Siinmaa enne sõda kavandatud Pärnu rannahoone, muide kaugemalgi äramärgitud terrassiseene tasemele.

Näiteks peapreemia saanud Tallinna Lennujaama iseenesest igava disainiga juurdeehitus hiilgab just mastaapse betoonivalu laitmatusega. Et tegemist on meie riigi õhuvärvaga, läks peapreemia igati õigesse kohta.

Muidu disainilt üsna keskpärase Tabasalu eramu tüüpelementidest arhitektuurse maksimumi väljapigistamine ja betoonitööde kvaliteet loovad efektse üldmulje. Seetõttu hindan seda teise koha tööd võidutööst enamgi.

Kolmandale kohale pääsenud TTÜ IT-kolledži miinuseks sai valutööde kõikuv kvaliteet, eriti aga trepikoja arhitektuurselt nõukogulikult rohmakas teostus.

Ehkki Vabadussõja Võidusamba betoonsüdamik asjatundjate seletusel midagi uut ei paku, avaldab muljet Eesti riigile olulise ja kestva rajatise betoonitööde kvaliteet.