Keerulised ajad kinnisvaraturul, langev tehingutemaht ja hinnad ning nii mõnedki pankrotistunud kinnisvaraarendajad on märgid, mis sunnivad korteriostjaid erilisele tähelepanule.
Tõnu Toompark kirjutab oma blogis, et kui kinnisvaraarendajal tekivad raskused müügiga, siis võib see juba müüdud korterite omanikele tähendada seda, et arendaja soovib enda omandis olevate korterite haldus- ja hoolduskulud ebaõiglaselt teiste korteriomanike kaela veeretada.
Kuuldavasti on juba olemas esimesed juhud, kus pankrotistunud kinnisvaraarendaja on jätnud kommunaalmaksete võlad teiste korteriomanike kanda. Viimased peavad võla likvideerima, sest vastasel korral ähvardab teenuseta jäämine kogu elamut. Lepingu teenusepakkujaga, näiteks vee ja kanalisatsiooni või gaasipakkujaga, on reeglina sõlminud ühistu, mitte iga korteriomanik eraldi. See tähendab, et teenuse eest tasumise eest vastutab teenusepakkuja eest ühistu, mitte iga korteriomanik. Kulude majasisese jaotamisega tegeleb sellisel juhul samuti ühistu, kes peab hoolitsema selle eest, et korteriomanikud teenuse eest tasuksid. Võlgnevuse tekkimisel on oht, et teenusepakkuja ähvardab teenuseta jätta kogu ühistu kui lepingupartneri, mitte vaid konkreetse võlglasest korteriomaniku.
Teenuseta jäämise hirmus tuleb teistel korteriomanikel aidata ühistu võlg likvideerida ning hiljem nõue võlglase vastu pöörata.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Korteriostja peab ostu kaaludes veenduma arendaja jätkusuutlikkuses. Mida enam korterelamust on müüdud ja mida väiksem on pakkumisel olevate korterite hulk, seda madalam on eeldatav risk tarbija jaoks. Ohumärk tarbija jaoks on arendaja maksuvõlad – kui need on suured, siis tasub uurida võlgnevuse põhjust ja seda, kas võlgnevused on plaanis kustutada.
Seotud lood
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?