Raskustes arendaja jätab võla korteriomanike kaela

Tõnu Toompark kirjutab oma blogis, et kui kinnisvaraarendajal tekivad raskused müügiga, siis võib see juba müüdud korterite omanikele tähendada seda, et arendaja soovib enda omandis olevate korterite haldus- ja hoolduskulud ebaõiglaselt teiste korteriomanike kaela veeretada.

Kuuldavasti on juba olemas esimesed juhud, kus pankrotistunud kinnisvaraarendaja on jätnud kommunaalmaksete võlad teiste korteriomanike kanda. Viimased peavad võla likvideerima, sest vastasel korral ähvardab teenuseta jäämine kogu elamut. Lepingu teenusepakkujaga, näiteks vee ja kanalisatsiooni või gaasipakkujaga, on reeglina sõlminud ühistu, mitte iga korteriomanik eraldi. See tähendab, et teenuse eest tasumise eest vastutab teenusepakkuja eest ühistu, mitte iga korteriomanik. Kulude majasisese jaotamisega tegeleb sellisel juhul samuti ühistu, kes peab hoolitsema selle eest, et korteriomanikud teenuse eest tasuksid. Võlgnevuse tekkimisel on oht, et teenusepakkuja ähvardab teenuseta jätta kogu ühistu kui lepingupartneri, mitte vaid konkreetse võlglasest korteriomaniku.

Teenuseta jäämise hirmus tuleb teistel korteriomanikel aidata ühistu võlg likvideerida ning hiljem nõue võlglase vastu pöörata.

Korteriostja peab ostu kaaludes veenduma arendaja jätkusuutlikkuses. Mida enam korterelamust on müüdud ja mida väiksem on pakkumisel olevate korterite hulk, seda madalam on eeldatav risk tarbija jaoks. Ohumärk tarbija jaoks on arendaja maksuvõlad – kui need on suured, siis tasub uurida võlgnevuse põhjust ja seda, kas võlgnevused on plaanis kustutada.