11. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui kinnisvaraarendajal tekivad raskused müügiga, siis võib see juba müüdud korterite omanikele tähendada seda, et arendaja soovib enda omandis olevate korterite haldus- ja hoolduskulud ebaõiglaselt teiste korteriomanike kaela veeretada.

Oht võõraid võlgu kustutada Kuuldavasti on juba olemas esimesed juhud, kus pankrotistunud kinnisvaraarendaja on jätnud kommunaalmaksete võlad teiste korteriomanike kanda.Viimased peavad võla likvideerima, sest vastasel korral ähvardab teenuseta jäämine kogu elamut. Lepingu teenusepakkujaga, näiteks vee ja kanalisatsiooni või gaasipakkujaga on reeglina sõlminud ühistu, mitte iga korteriomanik eraldi. See tähendab, et teenuse eest tasumise eest vastutab teenusepakkuja eest ühistu, mitte iga korteriomanik. Kulude majasisese jaotamisega tegeleb sellisel juhul ühistu, kes peab hoolitsema selle eest, et korteriomanikud teenuse eest ühistule tasuksid. Võlgnevuse tekkimisel on oht, et teenusepakkuja ähvardab teenuseta jätta kogu ühistu kui lepingupartneri, mitte vaid konkreetse võlglasest korteriomaniku.

Teenuseta jäämise hirmus tuleb teistel korteriomanikel aidata ühistu võlg likvideerida, et hiljem ühistu nõue võlglase vastu pöörata. Pangalaenud on „vee all“ Asja muudab keerulisemaks fakt, et tänasel päeval on päris paljud tipphetkel võetud korterilaenud „vee all“. See tähendab, et hüpoteegiga tagatud laenusumma on suurem kui korteri enda turuväärtus. Kui korter on muude makseraskuste juures ka sundtäitmise korras enampakkumisele pandud, siis esmalt rahuldatakse hüpoteegiga tagatud nõuded. Viimased on enamasti panga nõuded. Kui korteri võimalik müügihind on võlgadest väiksem, siis on ilmselge, et mingid nõuded jäävad rahuldamata. Siin on just korterühistul oht pika nina ja tühjade pihkudega jääda. Oluline teema on veel garantiiteenus

Uuel arendataval elamul on seadusejärgne ehitusgarantii minimaalselt kaks aastat. Kui arendaja positisioon nõrgas majanduskeskkonnas on ebakindel ja pankrotioht on ukse taga kummitamas, siis on korteriostjate jaoks tõsine risk, et garantiiteenus jääb ühel momendil osutamata. See, et mingid garantiiprobleemid tekivad on aga enam kui kindel. Eelneva kurblooline kokkuvõte majandusloogika seisukohast ei ole rõõmustav. Majandusloogika ütleb, et kui ostjal on üleval riskid – näiteks oht naabri võlgu tasuma hakata või loobumine garantiiteenusest, siis ostja on nõus seda aktsepteerima, kuid turu keskmisest madalama ostuhinna eest.

 Enamus täna raskustes olevaid arendusprojekte on aga käivitatud turu kõrghetkel, mil hinnad olid tänase turu keskmisest märksa kõrgemad. Seega turu tänasest keskmisest odavam müük tekitab languse spiraali, kus arendajal kasumisse või isegi nulli jõuda pole mingilgi juhul võimalik. Turu keskmisest madalam hind aga aina süvendab pankrotiohtu ja suurendab tarbija riske, seega ka tarbija nõutavat hinnasoodustust. Vali jätkusuutlik arendaja Mida peaks korteriostja sellises olukorras tegema?

Korteriostja peab ostu kaaludes veenduma arendaja jätkusuutlikkuses. Mida enam korterelamust on müüdud ja mida väiksem on pakkumisel olevate korterite hulk, seda madalam on eeldatav risk tarbija jaoks. Ohumärk tarbija jaoks on arendaja maksuvõlad – kui need on suured, siis tasub uurida võlgnevuse põhjust ja seda, kas võlgnevused on plaanis kustutada. Positiivne aga on see, et meil on üksjagu suuremaid kodumaiseid ja välismaiseid arendajaid, kes küll turuolukorra üle rõõmsad ei ole. Samas võime olla üsnagi kindlad, et nad on meil ka näiteks viie aasta pärast turul tegutsemas. Sellised ettevõtted peavad ka täna hoolitsema selle eest, et koduostjad võõraid võlgu ei peaks tasuma ning garantiiteenus neil samuti olemas oleks.