10.märtsil algab A&A Kinnisvara poolt korraldatav arhitektuurivõistlus, mille eesmärgiks on leida Rae vallas arhitektuurne lahendus Energiamajadele, rahvusvaheliselt tuntud ka kui passiivmajadele.
Võistluse võitjaga hakatakse projekteerima Eestis esimest Energiamajade elamurajooni.
Kuna energiamajade projekteerimine ja ehitamine on Eestis uus nähtus ja praktilised kogemused selles valdkonnas arhitektidel sisuliselt puuduvad, peab ka Eesti Arhitektide Liit oma soovituskirjas äärmiselt vajalikuks, et võistlusest osavõtjad, vältimaks kogemuse puudumisest ilmneda võivaid projekteerimisvigu, saavad workshopi käigus sellealast koolitust juba projekteerimisfaasis. „Energiamajade projekteerimine võib avada uue suuna Eesti projekteerimis- ja ehitusmaastikul, olles äärmiselt loodus- ja keskkonnasõbralik, mistõttu on igati positiivsed asjatundjate poolt läbiviidavad energiamaju propageerivad ettevõtmised“ ütleb Arhitektide Liit oma soovituskirjas.
Tallink City Hotel-is toimuval 3-päevase workshopi eestvedajaks on A&A Kinnisvara OÜ tegevjuht Aivar Villemson ja Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori juhataja professor Tõnu Mauring oma meeskondadega, kes kogu workshopi käigus nõustavad ja konsulteerivad kõiki osalejaid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Workshopis osalevad Eesti tipparhitektid Emil Urbel, Veronika Valk ja Ralf Tamm oma arhitektuuribüroodega ning kaasatud on ka Austria arhitektuuribüroo Pos architekten ZT-KG arhitekt Ursula Schneideri esinduses, kes omab Energiamajade projekteerimisel pikaajalisi kogemusi.
Energiamajad on kümme korda madalama kütte-ja ülalpidamiskuluga. Energiamaja standard näeb ette 15kW/m² aastas, mis tänasega võrreldes on kordades odavam.
Reedel, 13.märtsil valib valdavalt arhitektidest koosnev žürii välja võidutöö, kellega asutakse edaspidi elamurajooni projekteerima.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.