4. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üldine raske majandusolukord, langev tarbimine ning vähenenud kindlustunne on andnud ka esimesi märke kaubanduspindade turul. Esmajärjekorras on märgata üksikute kaubanduspindade (nt korter- või büroohoonete esimestel korrustel asuvad kaubanduspinnad) üürnike tihedamat vahetumist või ka pindade vakantseks jäämist.

Uute sarnaste kaubanduspindade üürileandmine on raskendatud ning ka üüritasemed on korrigeerunud, kuna üle pika aja on turusituatsioonist tulenevalt võimalus üürnikel üürilepingu tingimuste osas tõsiselt kaasa rääkida.

2008. aasta seisuga on (klassikalise) kaubanduspinna maht ühe elaniku kohta Tallinnas ca 1,5 m². Ehitisregistri andmetel on perioodil 2003-2008 väljastatud Tallinnas ehituslube ca 660 000 m² uue kaubanduspinna rajamiseks (sh laiendused). Kasutuslubasid (uusehitus ja laiendamine) on perioodil 2003-2008 väljastatud Talllinnas ca 530 000 m² kaubanduspinna osas.

Ehitisregistri põhiste näitajate puhul tuleb arvestada, et antud summad hõlmavad kõikki kaubanduspindade tüüpe (sh hulgilaod, ehitusmaterjalide kauplused jne). Klassikalist kaubanduskeskuste laadset kaubanduspinda on kasvõi linnapildi põhjal otsustades lisandunud minimaalselt ning kaubanduskeskused töötavad juba pikemat aega sisuliselt 100%-se täituvuse juures.