20. veebruar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hiljuti tuli uudis, et Järvamaal müüakse kortereid 1000 krooniga. Tegu siis väikses maakohas oleva veneaegse korrusmajaga, kus kommunikatsioonisüsteem ootab tõsist rahasüsti, rääkimata muust.

Miks ma ootan 1 krooniste müügikuulutuste tulekut, on kõrged kommunaalmaksed pluss töötuks jäämine pluss muud võlad. On ju selge, et kui inimene töötuks jääb, on esimene koht, kuhu võlgu jääda vee- ja küttefirmad. Järgmine on pank.

Justnimelt selles järjekorras, sest vee, elektri ja kütte kinnikeeramine on tunduvalt aeglasem ja keerukam protsess, kui vara sundmüüki panek.

 Ent vaatame ostja seisukohalt. Sundmüüki hakkavad jõudma just need varad, mille omanik on nö. esimese võlaetapi läbinud – jäänud võlgu kütte, elektri, vee eest, samuti on võlad ühistu ees jne. See kõik jääb uue ostja kaela – miks muidu räägitakse kolmandast, neljandast ja seitsmendast ebaõnnestunud kohtutäituri enampakkumisest.

Kinnisvara hinnad langesid jaanuaris üle 10 protsendi. Veebruar ei tõota väiksemat langust.

Ent muud kulud, hoolimata nafta ja gaasi hinna langusest, pole kukkunud.

Seega on peagi oodata turule kinnisvara, millel säärane võlakoorem, et selle ostmiseks piisab 1-kroonisest mündist.