Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinnas makstakse töölisele vähem kui mujal
Aeg - mil Tallinn oli kõikide ehitustööliste eldoraado – on lõplikult möödas, sest pealinna kogunenenud tohutu ehitustööliste hulk on palgad löönud allapoole kui mujal Eestis.
Vennad Ehitus tegevdirektor Agu Mutli ütles ehitusuudised.net-le, et suur konkurents on mõjunud eriti rängalt Tallinna ehitustööliste palkadele. Tema sõnul tuleb ehitustöölistele põhipalga osas 15 protsenti vähem maksta, kui aasta tagasi. „Ent see on vaid põhipalga osa, tulemuspalga osa pole enam üldse,“ märkis ta. Ka uusi töötajaid pole neil vähemalt poole aasta jooksul plaanis võtta.
Mutli sõnul on kõige enam langenud maalrite ning kipsipaigaldajate töö väärtus – kui aasta tagasi tuli maksta 60 krooni ruutmeetri eest, siis nüüdseks on sellise masstöö hind langenud 30 kroonile ruutmeetri kohta. „Väiksemate üksiktööde hind on vähem langenud,“ märkis ta.
Abitööde hind on samuti langenud – kui varem tuli maksta 70 krooni tunnist, siis nüüdseks on 50 krooni maksimaalne hind, mida välja käiakse, märkis ta. „Abitöölisi pole tegelikult üldse enam vaja, sest põhitöölistel on nii vähe tööd, et nood teevad hea meelega ka abitööd ära,“ märkis ta.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.