Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Savisaar kahtlustab riiki Tallinna-Helsingi tunneli uuringuraha ära võtmises
Edgar Savisaar ei välista, et Tallinna ja Helsingit ühendava merealuse tunneli tasuvusuuringuks ei eraldatud Euroopa Liidu Interreg programmist raha, sest otsust võis mõjutada Eesti riigi karvane ja nähtamatu käsi, kirjutab Delfi.
“Ametlikke põhjendusi veel ei ole. Kindlasti võib siin sellise otsuse mõjutana näha Eesti riigi karvast ja nähtamatut kätt,” kommenteeris Tallinna meer linnavalitsuse pressikonverentsil raha eraldamatajätmist.
Kui Tallinn pöördus toetuse saamiseks Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole möödunud aasta märtsis, siis sealt Savisaare kinnitusel poolehoidu ei leitud. Soome vastav ministeerium oli aga tasuvusuuringut pooldanud.
“Selles, et see tunnel on tehniliselt teostatav, ei ole mingit kahtlust,” oli Keskerakonna esimees kindel. Samas ei välistanud Savisaar, et taotlus esitatakse uuesti.
Interregi programmilt taotleti Tallinna ja Helsingi vahelise merealuse tunneli tasuvusuuringuks 800 000 eurot ehk 12,5 miljonit krooni.
Esmaspäevases Helsingin Sanomates spekuleeris Soome pealinna rahvusvaheliste suhete osakonna juhtivspetsialist Olli Keinänen, et Interreg ei eraldanud raha seoses Eesti riigi ja Tallinna mitte kõige paremate suhetega.
„Kõigile Eesti poliitikaelu tundvatele inimestele on selge, et Keskerakonna valitsetava Tallinna ja riigi valitsuse vahel ei ole kõige paremad suhted,” ütleb Helsingi linna rahvusvaheliste suhete osakonna juhtivspetsialist Olli Keinänen. „Interregi halduskomitees on kasutatud valitsuse juhitavate ministeeriumide häält.”
Seotud lood
Garaažiuste ja teiste tõstanduste alla tekkivad külmasillad ning ilmastiku mõjul siseruumidesse sattuv sadevesi on aastaid olnud probleemiks paljudes tootmis-, tööstus- ja kaubandusettevõtetes. Lahenduseks on SOJLO®, mis pakub kaasaegseid energiatõhusaid külmasillavabasid uksekünniseid.
Enimloetud
2
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Viimased uudised
Muudaks büroohoonete otstarvet? Roosimaa: kui võrrelda vanemaid B ja C objekte ja uuemaid A klassi büroohooneid, siis võib juhtuda, et vanem objekt on isegi paindlikum. Poliitikud ja ametnikud - siin on Teile mitu mõttekohta!
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Suure tõenäosusega saab olukord kinnisvaraturul olema suhteliselt soodne ka 2026. aastal
Üritused
Hetkel kuum
“Kahtlemata külvaks see häda ja õnnetust”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele