Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mida silmas pidada üürilepingu sõlmimisel?
Üürilepingus tasub täpselt sätestada kõik kulud, mis jäävad üürniku ning mis omaniku kanda.
Küsimus:
Sõlmitud üürileping tekitab segadust korteri omaniku ja üürija vahel. Nimelt on lause taga "Üürnik tasub igakuised kommunaalmaksed" üürniku arvates üldpindade koristamine, valgustamine, kütmine, korteri kütmine, vesi ja kanalisatsioon, gaas ja korteri elektriarve. Aga korteriomaniku arvates ka korteriühistu juhtkonna töötasud, korteriühistu võetud katuse vahetamise pangalaen, parkla ehitamise pangalaen ja muu selline ühistu poolt otsustatud kogu maja ehitus- ja remondikulu. Kas see on õige?
Vastab Pindi Kinnisvara maakler Tiia Sooaluste:
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üürilepingus sätestatud korteri kasutamisega seotud kulude eest tasub üüriline tavaliselt nii nagu on üürilepingus kokku lepitud.
Korteriühistu juhtkonna töötasud tavapäraselt käivad elamu haldus- ja hoolduskulude alla, need tasub harilikult üüriline; küll aga on elamu ja korteri omaniku vara säilimiseks ja parendamiseks tehtavad ühistupoolsed kulutused - näit. renoveerimislaen, parklaehitamise laen jms. siiski korteri omaniku kanda.
Üürilepingus tuleks täpselt üles lugeda teenused, mille eest üüriline edaspidi tasuma hakkab, et vältida edaspidiseid arusaamatusi.
Arteri kvartali siseseinte müüritöid teostas hoonete kaupa neli erinevat töövõtjat. Ehitust juhtinud Merko Ehitus Eesti projektidirektori Ahti Suppi sõnul õigustas see lahendus end kindlasti, sest müüritööde maht oli väga suur ning tööde planeerimine ja juhtimine muutusid tänu sellele märksa lihtsamaks.