Üürilepingus tasub täpselt sätestada kõik kulud, mis jäävad üürniku ning mis omaniku kanda.
Küsimus:
Sõlmitud üürileping tekitab segadust korteri omaniku ja üürija vahel. Nimelt on lause taga "Üürnik tasub igakuised kommunaalmaksed" üürniku arvates üldpindade koristamine, valgustamine, kütmine, korteri kütmine, vesi ja kanalisatsioon, gaas ja korteri elektriarve. Aga korteriomaniku arvates ka korteriühistu juhtkonna töötasud, korteriühistu võetud katuse vahetamise pangalaen, parkla ehitamise pangalaen ja muu selline ühistu poolt otsustatud kogu maja ehitus- ja remondikulu. Kas see on õige?
Vastab Pindi Kinnisvara maakler Tiia Sooaluste:
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üürilepingus sätestatud korteri kasutamisega seotud kulude eest tasub üüriline tavaliselt nii nagu on üürilepingus kokku lepitud.
Korteriühistu juhtkonna töötasud tavapäraselt käivad elamu haldus- ja hoolduskulude alla, need tasub harilikult üüriline; küll aga on elamu ja korteri omaniku vara säilimiseks ja parendamiseks tehtavad ühistupoolsed kulutused - näit. renoveerimislaen, parklaehitamise laen jms. siiski korteri omaniku kanda.
Üürilepingus tuleks täpselt üles lugeda teenused, mille eest üüriline edaspidi tasuma hakkab, et vältida edaspidiseid arusaamatusi.
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.