Üürilepingus tasub täpselt sätestada kõik kulud, mis jäävad üürniku ning mis omaniku kanda.
Küsimus:
Sõlmitud üürileping tekitab segadust korteri omaniku ja üürija vahel. Nimelt on lause taga "Üürnik tasub igakuised kommunaalmaksed" üürniku arvates üldpindade koristamine, valgustamine, kütmine, korteri kütmine, vesi ja kanalisatsioon, gaas ja korteri elektriarve. Aga korteriomaniku arvates ka korteriühistu juhtkonna töötasud, korteriühistu võetud katuse vahetamise pangalaen, parkla ehitamise pangalaen ja muu selline ühistu poolt otsustatud kogu maja ehitus- ja remondikulu. Kas see on õige?
Vastab Pindi Kinnisvara maakler Tiia Sooaluste:
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üürilepingus sätestatud korteri kasutamisega seotud kulude eest tasub üüriline tavaliselt nii nagu on üürilepingus kokku lepitud.
Korteriühistu juhtkonna töötasud tavapäraselt käivad elamu haldus- ja hoolduskulude alla, need tasub harilikult üüriline; küll aga on elamu ja korteri omaniku vara säilimiseks ja parendamiseks tehtavad ühistupoolsed kulutused - näit. renoveerimislaen, parklaehitamise laen jms. siiski korteri omaniku kanda.
Üürilepingus tuleks täpselt üles lugeda teenused, mille eest üüriline edaspidi tasuma hakkab, et vältida edaspidiseid arusaamatusi.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.