5. november 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Võrreldes tipphetkega aprillis 2007 on indeks langenud 18,8% kirjutab Tõnu Toompark.

Pakkumishindade indeksi languse põhjuseks on eelkõige karmistuvad laenutingimused. Kui pere eelarves on kindel summa, mis ollakse valmis uue eluaseme soetamiseks maksma, siis intressimäärade tõusu korral võimaliku soetatava vara väärtus järjest kahaneb. Eeldame, et perekond on valmis eluasemelaenu maksma igakuiselt näiteks 10 000 krooni, samas võtame laenuperioodi pikkuseks 25 aastat.

 Intressimääraks võtame septembris 2009. a. väljastatud eluasemelaenude keskmise intressimäära, mis Eesti Panga andmetel oli ümardatult 6%. Sellisel juhul on perel võimalik võtta laenu 1 575 000 krooni. Intressimäära tõustes 1% võrra ehk 7% peale kahaneb võimalik laenusumma 8,4% ehk 1 443 000 kroonile. Intressimäära tõustes 3% võrra ehk 9% peale kahaneb võimalik laenusumma juba 22,2% ehk 1 227 000 kroonile. Kuigi eluasemelaenude aluseks olev euribor on õige pisut langenud, siis laenuandjad on euriborile liidetavaid marginaale jõuliselt tõstmas. See vähendab nõudlust ning sunnib müüjaid pakkumishindasid alandama ka eeloleval aastal.

 Elamispindade pakkumiste arv seevastu püsib juba viimased 4 kuud stabiilsena 22 000 pakkumise lähedal. Samas võib arvata, et pakkumiste arvu stabiilsuse taga ei ole mitte reaalne pakkumiste vähenemine, vaid väikebüroode kadumisest tulenev dubleerivate kuulutuste arvu kahanemine.