Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rotermanni kvartalis jätkub areng
Tallinna linnavalitsus kavatseb võtta vastu detailplaneeringu, mille eesmärgiks on seada tingimused arhitektuuriväärtusliku Rotermanni kvartali arendamise jätkamiseks.
„Rotermanni tn 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering seab tingimused olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks, juurde- ja pealeehituste rajamiseks ning uute hoonete püstitamiseks,“ ütles abilinnapea Taavi Aas. Aasa sõnul on enamik planeeringualal asuvatest, praegu tühjalt seisvatest endistest tootmishoonetest kultuurimälestised ning kuuluvad säilitamisele. „Rotermanni kvartal paikneb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ning uute hoonete kavandamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus,“ lisas Aas.
Rotermanni kvartalis on lühikese aja jooksul – 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni – ehitati pae- ja telliskivihoonetest terviklik tööstuskvartal.
Praegu kehtiv detailplaneering näeb ette kuni seitsmekorruseliste äri-, elamu- ja tootmishoonete ning maa-aluse parkla ehitamise. Uue detailplaneeringu eesmärk on muuta hoonestusalade kuju ja suurust ning hoonete paigutust, et luua mitmekesine ning atraktiivne linnaruum.
Uue detailplaneeringu koostamise põhjuseks on asjaolu, et arendaja ja arhitekti visioonid on täpsustunud ning eesmärgiks seatud kaasaegse inimkeskse linnaruumi loomine. Uue planeeringulahendusega on kavandatud jalakäijate promenaad ning laiendatud kergliikluse alasid, samuti määratud hoonete võimalik arhitektuurne lahendus.
„Uus planeering on jalakäijasõbralik – autosõiduteid ei kavandata, parklad rajatakse maa alla ning hoonetevaheline ruum jääb kergliiklusalaks,“ ütles Aas.
Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Rotermann City OÜ. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
5
Vaata ka, kes tegid enim tehinguid riigiasutustega
Viimased uudised
Vaata ka, kes tegid enim tehinguid riigiasutustega
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele