Tallinna linnavalitsus kavatseb võtta vastu detailplaneeringu, mille eesmärgiks on seada tingimused arhitektuuriväärtusliku Rotermanni kvartali arendamise jätkamiseks.
„Rotermanni tn 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering seab tingimused olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks, juurde- ja pealeehituste rajamiseks ning uute hoonete püstitamiseks,“ ütles abilinnapea Taavi Aas. Aasa sõnul on enamik planeeringualal asuvatest, praegu tühjalt seisvatest endistest tootmishoonetest kultuurimälestised ning kuuluvad säilitamisele. „Rotermanni kvartal paikneb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ning uute hoonete kavandamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus,“ lisas Aas.
Rotermanni kvartalis on lühikese aja jooksul – 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni – ehitati pae- ja telliskivihoonetest terviklik tööstuskvartal.
Praegu kehtiv detailplaneering näeb ette kuni seitsmekorruseliste äri-, elamu- ja tootmishoonete ning maa-aluse parkla ehitamise. Uue detailplaneeringu eesmärk on muuta hoonestusalade kuju ja suurust ning hoonete paigutust, et luua mitmekesine ning atraktiivne linnaruum.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uue detailplaneeringu koostamise põhjuseks on asjaolu, et arendaja ja arhitekti visioonid on täpsustunud ning eesmärgiks seatud kaasaegse inimkeskse linnaruumi loomine. Uue planeeringulahendusega on kavandatud jalakäijate promenaad ning laiendatud kergliikluse alasid, samuti määratud hoonete võimalik arhitektuurne lahendus.
„Uus planeering on jalakäijasõbralik – autosõiduteid ei kavandata, parklad rajatakse maa alla ning hoonetevaheline ruum jääb kergliiklusalaks,“ ütles Aas.
Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Rotermann City OÜ. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS.
Seotud lood
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.