Statistikaameti ehitushinna indeksi metoodika on tundmatu

Tänane reaalne ehitushinna langus ei ole seotud mitte niivõrd tööjõu või materjalide maksumuse olulise vähenemisega, vaid nõudluse puudumisest tingitud marginaalide vähendamisega.

Ilmselt on üheks segaduse tekitajaks see, et hinnaindeksi muutuste all mõistetakse erinevaid asju. Kui kinnisvaraarendaja või keskmisest suurema ehitusobjekti tellija seostab ehitushinna indeksi muutusi objekti lõppmaksumuse muutustega (mida tihtipeale mõõdetakse ruutmeetri kohta), siis statistikaamet mõõdab ehitushinna muutumist mingisse valimisse kuuluvate kulugruppide hindade muutumisena.

Ja valdavalt ei ole täna ehitajate tunni- või tükitöö hinnad veel langenud (väikeste eranditena). Samuti ei ole muutunud väiksemate ehitustööriistade maksumused või nende rendihinnad tööriistalaenutustes.

 Ka suuremate ehitusmehhanismide (näiteks autokraanade) ametlikud hinnakirjad ei pruugi olla muutunud. Ning siiani pole ka ehitusmaterjalide müügihinnad ehitusmaterjalide poodides kuigivõrd langenud. Ja seetõttu ei pruugi kodus remonti tehes - näiteks tapeeti vahetades või vannituba plaatides - suurt hinnamuutust võrreldes aastataguse perioodiga isegi olla.

Samas on vähenenud peatöövõtu korras tehtavate ehitustööde maksumus. Oletagem, et peatöövõtja tellis töö mõnelt alltöövõtjalt, kes omakorda kasutas mõne väiksema asja tegemiseks mõnda kolmandat firmat. Kuna kõik firmad on täna valmis töötama väiksemate marginaalidega - näiteks 5 % võrra, siis on selle väikse asja tegemine täna odavam viis astmes kolm ehk 15,8 %.