17. oktoobril avati Riia rahvusvahelises lennujaamas lennurada, mis võib ilma mingite piiranguteta vastu võtta igas suuruses ja mis tahes liiki lennukeid.
See tähendab, et saavutatud on üks peamisi eeltingimusi, mille täitmisel võib lennujaama pidada väljapaistvaks Põhja-Euroopa lennutransiidikeskuseks.
RAS Riia Rahvusvahelise Lennujaama juhatuse esimees Krisjanis Peters nendib: „Lennuväli koos lennuradadega moodustab iga lennujaama selgroo. Meie uus maandumisväli tähendab Riia rahvusvahelisele lennujaamale uut algust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Täna avame me maandumisvälja, mis on esmane eeltingimus selleks, et lennujaam saaks tulevikus korralikult toimida; juba järgmisel aastal alustame uue, sama olulise ülesandega – uue lennujaamahoone ehitamisega. Uus, 3200 meetri pikkune lennurada võimaldab Balti riikide inimestel jõuda veelgi enamatesse sihtkohtadesse ning muudab reisimise mugavamaks ja kiiremaks.
Lennurada on plaanikohaselt pikendatud 650 meetri võrra ja nüüd on selle kogupikkus 3200 meetrit.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.