Kinnisvaraspetsialist Tõnu Schlif ütles ehitusuudised.net-le, et oleme praegu ja tulevikus ostja turul kus pakkumist on palju ning need kel ostujõudu jagub, saavad valida.
"Miks peaks keegi sellisel turul soovima oma kodu osta kuskil äärealal asuvale ehitusplatsile, kus ulub tuul ja pritsib sopp?"
Ta märkis, et on rumal loota, et hästi ehitatud ja läbimõeldud arenduspiirkondades kukub hind veel oluliselt, kukub isegi alla ehitushinna.
"Oletame, et mingi suurepärane arendusprojekt jõuab seoses laenureeglite jms negatiivse koosmõju tõttu pankrotini. Oletame, et müümata on 100 korterit. Panga ehk võlausaldaja soov on saada oma raha tagasi, mitte tegeleda kinnisvara müügiga. See tähendab, et leitakse hästi kapitaliseeritud huvilised, kes ostavad ära kogu projekti ning jätkavad sellega, ilma et lõpptarbija sellest oluliselt aru saaks," osutas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seega kasumi pankrotipesast teenib tõenäoliselt keegi teine aga mitte lõpptarbija.
"Inimesed ei viitsi, ei oska või ei taha oma peaga mõelda, seega on lihtne asuda mõnda leeri. Lisaks sellele me kõik teame ju, et halb uudis müüb rohkem kui hea. Nii juhtubki, et osad korrutavad ajakirjanduse sabas kuidas varsti saab kortereid peaaegu tasuta? Kahju neist inimestest, kes seda aega oma Mustamäe, Lasnamäe või Õismäe nõukogudeaegses 3-toalises korteris kahe leibkonnaga viiekesi elades ootama jäävad," märkis ta.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Lisatud Nordeconi tütarfirmale kaks teehooldushanget kaotanud Warren Safety suuromaniku kommentaar