Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Balti jaama ümbrus läheb muutmisele
Tallinnas, Balti jaama maaliinide bussiparkla asemele tuleb roheline puhkeala, turust ning räämas tootmishoonetest saab aga moodne kontserdi-, äri- ja elupaik.
Linn on kuulutanud välja riigihanke Balti jaama, Kopli ja Suurtüki tänava ning Rannamäe tee vahelise ala detailplaneeringu koostaja leidmiseks.
OÜ Arhitektuuriagentuuri idee järgi tuleb Balti jaama kõrval asuvate maaliinide bussipeatuste ja autoparkla asemele maa-alune ühistranspordi terminal. Sellest korrus allapoole aga suur autoparkla nii terminali kui vanalinna külastajate tarbeks.
Ettevõtte arhitekti Inga Raukase kinnitusel ei sobinud ükski lahendus, mis oleks väljakule sõidukid jätnud. „Alguses kaalusime bussiterminali ning busside ooteala jätmist maa peale, kuid tiheda liikluse tõttu tähendanuks see kogu ala katmist asfaldiga ning muutmise pelgalt liiklusmaaks,“ seletas Raukas.
Bussiterminal on kavandatud vastu Balti jaama lähirongide paviljoni hoonet, et tulevikus saaks rongide ning busside terminalid ühendada.
Tallinna Linnaplaneerimisameti Haabersti ja Põhja-Tallinna osakonna juhataja Lia Gailani sõnul on ülesanne saada väljakule jalakäijate jaoks ruumi. „Praegu on plats maaliinide busse paksult täis, kuid need maa alla kolides jääks ala vabaks,“ ütles Gailan. „Asemele peaks tulema linnaväljak koos puhkevõimaluste ja rohelusega. On välja käidud mõte, et ka turismibusside peatus maa- all võiks olla, et need ei ummistaks vanalinna. “Terminali katusele on ette nähtud madala haljastusega ala, mis laiendab Tornide väljaku parki Põhja puiesteeni.
Toompuiestee liiklus hakkab kulgema Põhja puiesteele Balti Jaama lähirongide paviljoni eest. Rannamäe tee lõik Nunne tänava ja Suurtüki tänava vahel jääb liiklusele suletuks ning võib muutuda tavaliseks pargiteeks Tornide väljaku alal.
Inga Raukase sõnul kaob nii vajadus Toompuiestee aluse jalakäijate tunneli järele. „Tänav muutub jalakäijate ja jalgratturitele hõlpsasti ületatavaks, mis on oluline liiklusohutuse ning vanalinna läheduse seisukohalt,“ ütles Raukas. „Lahendus vähendab Tornide väljaku pargis liiklusmüra ja viib transiitliikluse territooriumi ühte serva.“
Terminali pealsele maastikule on kavandatud kergliiklusteed ja jalgrattaparkla. Uus jalgrattatee hakkab kulgema samuti Põhja puiesteega paralleelselt. Uued rajad toetavad Tallinna ida-lääne suunalise kergliiklustee ehitust.
Ala mootorsõidukite liiklusskeemi hakkavad lisaks muutma seda läbiv Põhjaväil ja uued trammiteed. Ala detailplaneering peaks valmis saama tuleva aasta 30. detsembriks. Millal linn ehituse ette võtab, on hetkel veel teadmata.
Bonaprix OÜ kavatseb ehitada ümber Telliskivi tänaval asuvad endised Kalinini elektroonikatehase hooned.
Hetkel kuum
„Tahame alast kujundada korraliku kvartali koos eluruumide, kontorite ja kaubanduspindadega,“ ütles ettevõtte juhatuse liige Ivar Lukk. Tema sõnul saab ehitusega pihta hakata niipea, kui Eesti majanduslik olukord seda soosib.
Kopli 1 asuv Balti jaama turg ei jää omanikfirma Pasiphae OÜ juhatuse liikme Olev Vaheri sõnul praegusel kujul alles. „Need rajatised ei peakski enam hetkeseisus kaua vastu,“ selgitas Vaher. „Lisaks kaubandus-, äri- ja eluruumidele oleme alale mõelnud rajada ühiskondlikke ruume, näiteks kontserdi- ja konverentsisaale. Hea idee korral võiks jääda koht ka turule, kuid siis juba uues kuues.“
Vaheri kinnitusel saab turu ümberehitusega alustada kohe, kui linn selleks loa annab.
Lia Gailani sõnul on Balti jaama ümbrus vanalinna kaitsevöönd, kus hooned ei tohi varjata vaadet Kalamaja poolt vanalinnale. „Kui need tingimused on täidetud ja vajalikud paberid esitatud siis linn ehitust kinni ei hoia,“ lausus Gailan.
Vaate säilitamiseks oli muinsuskaitse amet vastu ka maapealse terminalihoone rajamisele.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Enimloetud
4
5
Vaata ka, kes tegid enim tehinguid riigiasutustega
Viimased uudised
Vaata ka, kes tegid enim tehinguid riigiasutustega
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele