• 28.09.08, 19:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tigutorn: kas monstrum või tuleviku visioon?

Marek KernaGrand Kinnisvara tegevdirektor
Kui Maailmanäituse jaoks valmistati Pariisis Eiffeli torn küsiti tema loojalt, et miks ta sööb lõunat ainult selles tornis. Vastus oli lakooniline: See on ainuke koht Priisis kus ma seda monstrumit ei näe. Praeguseks on aga see torn vaieldamatu Pariisi sümbol. Kui rääkida Tartu kinnisvarast, siis paraku ei möödu ükski asjatundjate vestlus Tigutorni teemat puutumata. Miks siis on selles ehitises nii palju omapärast, et Tartus tekitab ta nii positiivset kui ka negatiivset elevust?
Kahtlemata üks õnnestunumaid ideid on hoone asukoht, mis paistab silma igast ilmakaarest juba kaugele linnast välja. Ehkki hoone ise on ääretult atraktiivne ja pilkupüüdev, siis lähemalt uurides on tegemist täiesti tavalise betoonehitisega. Logistiliselt hea koht (kesklinna lähedus, kõikvõimalike infrastruktuuride olemasolu) loob hea pinnase küsida korterite eest suhteliselt krõbedat hinda.
Analüüsides hoone müügi kodulehekülge ja arvestades, et müügiperiood on kestnud umbes 1,5 aastat, jõuame järgmistele järeldusetele.
Hoonesse on ehitatud ca 5800 ruutmeetrit elamispinda, millest 32 % on müüdud, 10 % broneeritud ja 58% on müümata.
Keskmist hinnataset hetkel raske öelda, sest kõrgemate korterite hinnad on kokkuleppelised ja madalamate korterite hinnad kõiguvad  alates 30 000 kuni 48 000 kroonini ruutmeetri eest.
Positiivseks võib lugeda asjaolu, et luues Tartu Kinnisvara turul täiesti uue hinnataseme, on müük suhteliselt hästi läinud.
Kes on siis potentsiaalne ostja? Inimene, kes hindab mugavust ja eripära, on suure tõenäosusega selle maja potentsiaalne klient? Ilmselt jääb välja ostja, kes hindab miljööväärtuslikust ja perekesksust, sest tegemist on siiski majaga, mis meenutab elamist „kiiretele“ ja „üksikutele“ inimestele.
Mööda ei saa minna ka hoolduskuludest, mis võivad selles majas olla keskmisest kõrgemad, sest liftid, ohutustehnika ja akende hooldus ja pesemine nõuavad kulutusi.
Aastaid tagasi tekitas ka Fortuuna maja oma klaasmassiiviga väga vastandlike arvamusi, kuid aja möödudes on ta väga positiivselt sulandunud üldisesse linna pilti ja tuleb ainult oodata sama ka ilmselt Tigutorni puhul. Tartlaste konservatiivsus on üldtuntud ja selline linnapildi elavdamine on positiivne.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.10.24, 18:50
Hääbuvas külakeses tegutsev pereettevõte kihutab raskuste kiuste edurindel
Soomes asuvas Sievi jalatsitehases toodetakse iga päev umbes 5500 paari jalanõusid. Äritegevus toimib hästi, kuid ülemaailmse konkurentsiga silmitsi seistes peab pidevalt olema valmis uuendusteks. Mis on see, mis aitab kindlustada tootmise tuleviku?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele