Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tigutorn: kas monstrum või tuleviku visioon?
Marek KernaGrand Kinnisvara tegevdirektor
Kui Maailmanäituse jaoks valmistati Pariisis Eiffeli torn küsiti tema loojalt, et miks ta sööb lõunat ainult selles tornis. Vastus oli lakooniline: See on ainuke koht Priisis kus ma seda monstrumit ei näe. Praeguseks on aga see torn vaieldamatu Pariisi sümbol. Kui rääkida Tartu kinnisvarast, siis paraku ei möödu ükski asjatundjate vestlus Tigutorni teemat puutumata. Miks siis on selles ehitises nii palju omapärast, et Tartus tekitab ta nii positiivset kui ka negatiivset elevust?
Kahtlemata üks õnnestunumaid ideid on hoone asukoht, mis paistab silma igast ilmakaarest juba kaugele linnast välja. Ehkki hoone ise on ääretult atraktiivne ja pilkupüüdev, siis lähemalt uurides on tegemist täiesti tavalise betoonehitisega. Logistiliselt hea koht (kesklinna lähedus, kõikvõimalike infrastruktuuride olemasolu) loob hea pinnase küsida korterite eest suhteliselt krõbedat hinda.
Analüüsides hoone müügi kodulehekülge ja arvestades, et müügiperiood on kestnud umbes 1,5 aastat, jõuame järgmistele järeldusetele.
Hoonesse on ehitatud ca 5800 ruutmeetrit elamispinda, millest 32 % on müüdud, 10 % broneeritud ja 58% on müümata.
Keskmist hinnataset hetkel raske öelda, sest kõrgemate korterite hinnad on kokkuleppelised ja madalamate korterite hinnad kõiguvad alates 30 000 kuni 48 000 kroonini ruutmeetri eest.
Positiivseks võib lugeda asjaolu, et luues Tartu Kinnisvara turul täiesti uue hinnataseme, on müük suhteliselt hästi läinud.
Kes on siis potentsiaalne ostja? Inimene, kes hindab mugavust ja eripära, on suure tõenäosusega selle maja potentsiaalne klient? Ilmselt jääb välja ostja, kes hindab miljööväärtuslikust ja perekesksust, sest tegemist on siiski majaga, mis meenutab elamist „kiiretele“ ja „üksikutele“ inimestele.
Mööda ei saa minna ka hoolduskuludest, mis võivad selles majas olla keskmisest kõrgemad, sest liftid, ohutustehnika ja akende hooldus ja pesemine nõuavad kulutusi.
Aastaid tagasi tekitas ka Fortuuna maja oma klaasmassiiviga väga vastandlike arvamusi, kuid aja möödudes on ta väga positiivselt sulandunud üldisesse linna pilti ja tuleb ainult oodata sama ka ilmselt Tigutorni puhul. Tartlaste konservatiivsus on üldtuntud ja selline linnapildi elavdamine on positiivne.
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Nordeconi tütarfirmale kaks teehooldushanget kaotanud Warren Safety suuromaniku kommentaar
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele