8. august 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Tegelikult eriti ei saagi ära tunda,“vastab Saue vallavanem Mati Tartu aripaev.ee päevaküsimusele: „Kuidas ära tunda pättarendajat?“

Selleks, et alandada valla riske, hangitakse planeeringu koostamise käigus notariaalselt kinnitatud garantiid. Saue vald on teinud üldise nõudmise kõikidele arendajatele, et seataks hüpoteek valla kasuks sellisele hulgale maale, mille müük tagaks arendaja poolt tegemata jäänud asjade valmimiseks vajalikud ressursid. Vald ja arendaja sõlmivad lepingu, kus arendaja lubab rajada infrastruktuuri ning osaleb ka sotsiaalse infrastruktuuri rajamises. Kui oma lubadusi täita ei suudeta, siis vald peab hakkama seal toimetama ning hüpoteegiga koormatud maatükk muutub valla omandiks.

„Valla ja arendaja vahel sõlmitakse leping, kus arendaja lubab rajada infrastruktuuri ja osaleb ka sotsiaalse infrastruktuuri loomises. Kui arendaja oma lubadusi täita ei suuda läheb hüpoteegiga koormatud maa valla omandusse ning vald peab seal ise tegutsema hakkama.“ kommenteeris vallajuht riskide maandamise meetodit.

Sellist lahendust ei pea vallavanem kergeks, kuid samas ei näe ta ka muud teed, sest vallad peavad ennast kindlustama juhuks kui arendajatel tekivad probleemid. Sellist vabatahtlikku notariaalselt kinnitatud lepingut peab Tartu sobivaks legaalseks lahendiks.