Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ühistud jätavad parklate rajamise pooleli
Elanike autodesse uppuvad Tallinna
korteriühistud uurivad linnaosavalitsustest võimalusi majaesiste parklate
suurendamiseks. Projekteerimistingimuste väljavõtmisest kaugemale ühistud
enamasti aga ei jõua.
"Helistavad palju ja annavad avaldusi," iseloomustab Mustamäe linnaosavalitsuse linnamajandusosakonna juhataja Enn Allikmaa korteriühistute huvi rajada maja juurde lisaparkimiskohti.
Avaldusi peavad ühistud esitama seetõttu, et tavaliselt kuulub ühistule maa ainult kolm meetrit maja ümber. Parkla jääb aga linnamaale. Linnaosavalitsus võtab avalduse vastu ja edastab selle linnaplaneerimisametile, kes väljastab parkla jaoks projekteerimistingimused. Need annab linnaosavalitsus omakorda edasi korteriühistule ja seejärel ühistute huvi raugeb.
Allikmaa sõnul on huvi raugemisel kaks põhjust. Esiteks tuleb tellida projekteerimistingimustele vastav projekt. Seda peetakse aga kalliks ja ka seatud tingimused on karmid. Kui Allikmaa sõnul ei ole parkimisalale ette jääv põõsas probleem, siis puid parkimise pärast maha võtta ei lasta.
Teiseks huvi vaibumise põhjuseks on, et ühistud saavad aru: pärast kalli parkla juurdeehituse rajamist on tegemist tegelikult linnamaal asuva avaliku parklaga ja ühegi keelumärgi ega tõkkepuuga seal kellegi parkimist takistada ei tohi. Seega ei oleks parkla ainult ühistu elanike kasutada.
Mustamäe korteriühistu Tammsaare 98 on lähinädalail alustamas teist osa oma parkla laiendustöödel. Selle valmimisel peaks 119 korteriga maja saama ligi 50 parkimiskohta. Ühistu esimees Ruttar Ranniku räägib, kuidas kõige keerulisem oli parkla ehitamisel hakkama saada raskete projekteerimistingimustega. Nimelt on maja ees hulgaliselt puid ja tingimustes oli nõue, et puude ümber peab olema kahemeetrine kaitsetsoon. Puude vahed aga ongi ainult 5-6 meetrit ja sellisel juhul ei oleks sinna vahele parkimiskohti enam mahtunud. Lõpuks jõuti kokkuleppele, et puude ümber ehitatakse metallist kaitserestid, mis võimaldab puude vahele ka parkimiskohad mahutada.
Ranniku aga soovitab küsida kogemust naabermaja käest, kes valmis saanud veel suurema parklaga. Kuuldavasti olevat naabrid selle ehitamiseks isegi pangalaenu võtnud.
Naabermaja ühistu, Mustamäe tee 139, esimees Toomas Tiits ütleb tagasihoidlikult, et päris valmis parkla veel ei ole, kuid muru peale ei ole vaja enam parkida. "Natuke võtsime ka laenu," tunnistab Tiits. Tema sõnul olid ehitusel suuremad probleemid usaldusväärse ehitaja leidmisega.
Kui parkla ehitamisega läks kõik hästi, siis prügimajade ehitaja kaduski pärast ettemaksu saamist ja nüüd seisab ees kohtutee.
Mõningaid raskusi oli ka majaelanikega, kuna mitteautoomanikud ei olnud nõus parklale kulutamisega. Kuid ka need raskused ülatati. Õnneks kuulub ka parklaalune maa ühistule, mistõttu saab keelata naabermajade autode parkimist oma maja juurde. "Muidu ei oleks hakanud parklat ehitamagi," möönab Tiits.
Ka Lasnamäel asuva Majaka 11 korteriühistu haldur Toomas Tiik räägib, et majast väljas asuvale projektile ei soovi elanikud eriti raha kulutada, kuna maja sees on piisavalt kohti, kuhu raha panna. Ehitust aga rahastati Tallinna projekti "Hoovid korda" raames.
Ka Tammsaare 98 ja Mustamäe tee 139 ühistud rahastasid parklate ehitust "Hoovid korda" projekti raames. Taotlusi laekub siiski rohkem, kui linnaeelarve neid rahuldada võimaldab. Enn Allikmaa andmetel laekus näiteks tänavu kümme taotlust parklate korrastamiseks, millest rahastamisotsuse said neli.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Vaata ka, kes võitsid enim riigihankeid
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele