Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Müüa maa, sobib arenduseks
Kinnisvaraomanikud on müügile paisanud
miljardite kroonide väärtuses alustamata arendusprojekte, kalleim on Tallinna
kesklinnas Lootsi tänava kinnistu hinnaga 400 miljonit krooni.
Spetsialistide sõnul näitab arendusprojektide massmüük, et riske enam naljalt ei võeta.
Praegu on müügis kümneid arendusprojekte nii Tallinnas, Harjumaal kui ka mujal Eestis. Kallimate ja atraktiivsemate kinnistute hinnad ulatuvad sadade miljonite kroonideni, odavamaid, 50 ja 60 miljoni krooniseid, on müügis terve hulk.
Ehkki omanikud jäävad müügipõhjustest rääkides kidakeelseks, on kinnisvaraspetsialistide hinnangul nii suure hulga arenduspiirkondade müügi põhjus kinnisvaraturu vähene kasumlikkus ja kartus tuleviku ees.
Kõige kallim on 400 miljoni krooniga müügis olev Tallinna kesklinnas Lootsi tänaval asuv 7884ruutmeetrine kinnistu, kuhu detailplaneeringu järgi võib ehitada seitsmekorruselise äri- ja elumaja.
Kinnistut müüb Bestok Kinnisvara, mille omanikud on Ljudmila Verbitska, Vassili Luzin ja Nadežda Gavrilova.
"Arvame, et 400 miljonit krooni on hea hind," lausus Bestok Kinnisvara maakler Jelena Paškova. "Saadud raha investeerime meie teistesse arendusprojektidesse," ütles ta. Küsimusele, kas selle vastu on keegi huvi tundnud, vastas ta: "Jah! Potentsiaalsete ostjate huvi on olemas."
Arco Vara vahendab samuti mitut alustamata arendusprojekti. Näiteks on 31 miljoni krooniga müügis arendusprojekt Tallinnas Narva mnt 80, kus asub kaks arhitektuurimälestist aastast 1870: Georg Witte supelsalongi vannimaja ja majandushoone, mille omanik on Regius Grupp. Firma omanikud on Dmitri Jerjomin ja NG Eesti, mille omanik on Boriss Ivanov.
Lisaks on 25 miljoni krooniga müügis Raua 10 arendusprojekt, mille järgi saab ehitada sinna viiekorruseline korterelamu. Kinnistu omanikud on Charles ja Jack Parl. Veel on 26 miljoni krooniga müügis arendusprojekt Rakveres Lai 12.
"Kinnisvaraarendajad müüvad kalleid detailplaneeringuga projekte enamasti ettevõtte likviidsuse suurendamiseks," selgitas Arco Vara kommunikatsiooni- ja turundusosakonna juhataja Urve Nõgu.
"Tavaliselt on kinnistud soetatud välisfinantseeringu toel, müügiga soovitakse vabaneda intressikohustustest ning vabastada omavahendid."
99,9 miljoni krooniga on müügis Tallinnas sadamapiirkonnas asuv Tuukri 1a kinnistu, mis kuulub firmale Kinnisvarakapitali AS.
Hetkel kuum
Kinnisvarakapitali tegevjuht Jüri Kristjuhan ütles, et varem oli nende firmal sel kinnistul kontor.
"Mõtlesime, et nii head ja kallist territooriumi pole mõtet ainult firma kontoriks kasutada. Lasime teha detailplaneeringu, lisaks on ehitusõigus. Ja ostja oli isegi olemas, kuid me loobusime pakkumisest. Ostja nimelt soovis esialgu mitte kinnistut osta, vaid maale ehitama hakata ja seejärel objekte müüma hakata. Meie aga oleme nõus 5 miljoni krooni võrra hinda langetama, kuid tahame raha kiiresti kätte saada," rääkis Kristjuhan.
Toom Tekstiil, kes müüb Koplis kahte kinnistut, on hinna langetanud 112 miljonilt kroonilt 95 miljonile. Kopli ruume kasutab madratseid, kušette ja vatiini valmistav ettevõte tootmiseks, osa aga üürib välja.
"Ostuhuvilisi on ikka olnud, aga tehinguks ei ole veel läinud," ütles firma üks omanikke Illimar Toom. "Meie kasutuses on 5000 ruutmeetrit, kogupind on aga 11 000 ruutmeetrit. Muidugi oleme ülejäänud pinna välja rentinud, kuid kinnisvaraarendajad me siiski pole," ütles Toom. Ta lisas, et kinnistu osteti kuus aastat tagasi.
70 miljoni krooniga on müügis Kaselaane arendusprojekt Pääsküla jõe ääres Laagris. Projekti kavatses arendama hakata maa omanik OÜ Vagator, mille omanik on Groosi Kinnisvara.
"Olukord on selline, et uusi kortermaju praegu ei ehitata ja ehkki meil oli plaanis seda projekti ise arendama hakata, panime selle müüki. Kui leidub ostja, siis leidub. Kuid me ei välista, et selle puudumisel tulevikus siiski ise arendama hakkame," rääkis Groosi Kinnisvara omanik Kaido Groos.
Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompargi sõnul on üllatav, et 400 miljoni kroonine müügiobjekt ripub üleval City24s.
"Portaal on pigem suunatud jaetarbijale, kes soovib palju pakkumisi saada ja neid omavahel võrrelda. Sellise mastaabiga projektide puhul kasutatakse eelkõige otsepakkumisi. Ja ma olen kindel, et ka need on tehtud," rääkis ta.
Toompargi sõnul ei pruugi maa omanikud ise olla arendajad, sest neil puudub arendaja oskusteave või pole neil võimalik piisavalt kapitali kaasata.
"Senine äri ongi seisnenud maa omamises ja sinna detailplaneeringu tegemises. Kui kapital ja oskusteave on olemas, võib mängu tulla see, et kinnisvaraturgu hinnatakse riskantseks. Maa hind sõltub sellest, mis sinna ehitada saab. Seetõttu oleks kinnistute hindamisel vaja teada, mida ja millises mahus ehitada tohib," selgitas Toompark.
Ta lisas, et siiski on neid, kel on raha ja kes tahavad investeerida, kuid aktiivsus on praegu müüja poolel. "Küsimus on selles, kas ja mis hinnaga ollakse valmis ostma," märkis ta.
Seotud lood
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.
Enimloetud
6
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Viimased uudised
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele