Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pidu Merko õuel
Tallinna uue poole miljardi kroonise
raekoja naabriks saab Merko büroohoone, mille arendus on vindunud viimased viis
aastat, kuid mille projekt nüüd tolmust puhtaks pühitakse.
"Selles mõttes kontseptsiooni kuulumine kiirendab arendust, et ta (Merko büroohoone - toim) on üks meie prioriteete," ütles Tallinna abilinnapea Taavi Aas. Tema sõnul muudab Merko kavandatava büroohoone linnale prioriteetseks lähedus Linnahallile ja plaan ümbritseda kinnistu merepromenaadiga.
Hea naaber Merkole kasulik
Eelmise aasta lõpus lülitas Edgar Savisaare juhitav Tallinna linnavalitsus Merko mereäärse plaanitava büroohoone koos raehoone ja Linnahalliga eksklusiivselt Tallinna linnavalitsuse jaoks prioriteetsesse kontseptsiooni "Tallinna avamine merele".
Kontseptsioonis on linnamaade kõrval ainus arenduspotentsiaaliga eraomanduses kinnistu Merkole kuuluv hektariline maalahmakas kiviviske kaugusel vanalinnast, otse mere ääres.
Kontseptsiooni eesmärk on välja arendada Linnahalli ümbrus aastaks 2011, mil Tallinn hakkab kandma kultuuripealinna tiitlit. Viimased viis ja pool aastat on Merko kinnistu aga niisama seisnud ja olnud miljonivaatega elupaigaks asotsiaalidele.
Merko Ehituse kinnitusel pole aga büroohoone äkitselt elavnenud arendus ja linnavalitsuse kontseptsioon omavahel üldse seotud. "Planeeritud ehitusõigust oli nüüdseks ligikaudu neli aastat menetletud ja see ei ole kuidagi seotud teie viidatud kontseptsiooniga," kinnitas Merko Ehituse juhatuse liige Tõnu Korts.
Majad valmivad ühel ajal
Samas kõigest üks kuu pärast kontseptsiooni "Tallinna avamine merele" heakskiitu liikus niisama seisnud kinnistu börsiettevõttest Merko Ehitus 70 miljoni krooni eest välja arenduseks spetsiaalselt loodud ettevõttesse Mere Kinnisvara. See firma kuulub Merko Grupi tütarettevõttele ja seda juhib äriregistri andmeil Keskerakonda kuuluv Aldo Dapon. Seega tuleb edasine kasu kinnistu arendamisest Toomas Annuse-Tõnu Toomiku eraärile ehk Merko Grupile, mitte börsi-Merkole.
Esialgse kontseptsiooni järgi saab Merko välja ehitada büroohoone (16 500 m2) koos maa-aluse parklaga (5000 m2).
Praeguste plaanide järgi hakkab linnavalitsus administratiivhoonet ehitama aastal 2010 ja paneb Merko kinnistu naabrusse vähemalt pool miljardit krooni.
Valmis peaks raehoone saama mitte varem kui 2012. aastal. Ka Merko kavatseb oma büroohoone valmis saada raekojaga samas taktis ehk aastatel 2011-2013.
Hetkel kuum
Merko büroohoone on linnale vajalik, kuna Merko peaks välja ehitama rannapromenaadi ja jahisadama. Samas peaks plaanide järgi hoolitsema linn piirkonnale hea teedeühenduse - Põhjaväila - valmimise eest.
Merko arenduse eelduseks on Kalasadama mahuka detailplaneeringu vastuvõtmine, mis on viimased neli aastat teokäigul liikunud, aga nüüd hoo sisse saanud. See kiirendab ka Merko kinnistu naabri kuuehektarilise elamukvartali arendust, mida veab Pro Kapital, kes koostab Merkoga ühist Kalasadama-nimelist detailplaneeringut.
Uinuv planeering ärkas ellu
"Nüüd on asjad hakanud liikuma. Selle ala detailplaneering on lõppfaasis ja peaks vastuvõtmiseni jõudma sel aastal. Tunneli lõpus paistab valgus," ütles Pro Kapitali vastne juhatuse esimees Allan Remmelkoor.
"Merko krunt on visalt liikunud, kuna see kuulub Kalasadama piirkonda, kus detailplaneering on suhtelist keeruline," põhjendas Tallinna abilinnapea Taavi Aas, miks kinnistu on eelnevad viis aastat seisnud.
Merkole võib Tallinna ühe olulisema hoone naabriks saamine ja piirkonna arendamine tähendada ka paremaid rendilepinguid. "Praeguses turusituatsioonis on seda siiski raske öelda," ütles selle väite peale Mere Kinnisvara juhatuse esimees Aldo Dapon. Pikemateks kommentaarideks jäi ta mitme päeva jooksul tabamatuks ja lasi enda asemel vastata E.L.L Kinnisvara tegevjuhil Vahur Kaskal, kes sõnas, et ainult raehoone lähedus pole küll piisav argument üürnike ligimeelitamiseks, kuid kindlasti tuleb kasuks Põhjaväila ja selle Kalamaja haru väljaehitamine tulevikus.
Uus koht raehoonele tekkis ootamatult
Uue Tallinna raehoone kerkimine Linnahalli ette, kus praegu asuvad linnale kuuluv parkla ja Statoili tankla, pole eelnevalt linnavalitsuse plaanidesse mahtunud.
2006. aasta sügisel otsustati, et linnavalitsus kolib Kadriorgu Petrooleumi tänavale. Kuna paljud arhitektid tõusid seetõttu tagajalgadele, pakuti eelmise aasta alguses välja kaksteist erinevat kohta uue raehoone asukohaks ja otsustati uuesti, et Petrooleumi tänav on neist parim. Nende kaheteistkümne variandi hulgas praegust raehoone asukohta ei olnud. Siiski tuldi 2007. aasta oktoobris sellega ootamatult välja, mis tähendab, et eelnev töö läks sisuliselt luhta.
"Me hakkasime vaatama Linnahalli ümbrust tervikuna, et kuidas võiks Tallinna mereväravale elu ja tegevust juurde tuua. See on üks osa plaanist märksõnaga "Tallinna avamine merele"," põhjendas Tallinna abilinnapea Taavi Aas, miks valiti linnavalitsuse uueks asukohaks just see.
Seotud lood
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele