Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep
Soomani sõnul jääb selle aasta hinnalangus kinnisvarasektoris umbes 10% ringi,
millega jõuame inimeste ostuvõime poolest tagasi 2006. aasta alguse
olukorda.
"Ostujõudu arvestades võin arvata, kui palju peaksid hinnad langema Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas, et jõuaksime samale tasemele buumieelse ajaga. Selleks peaksid hinnad Tallinnas langema 21%, Tartus 18%, Pärnus 25% ja Narvas 30%," märkis Sooman, tuues võrdlusena välja, et käesoleva aasta algusega on muutused olnud vastavalt -5%, +1%, -8% ja +12%.
"Kui jõuaksime sellesse olukorda tagasi, läheks kohe suureks rabamiseks," rääkis Sooman Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil.
Tema sõnul käitub turg ratsionaalsete ootuste teooria põhiselt. "Kinnisvaraturg põhineb suureski osapoolte emotsioonidel – kui tahetakse, et kinnisvarahinnad langevad veel 50%, siis nii ka juhtub. Emotsioonid on ka suuri panku pankrotti ajanud. Arvestades, et mõni pank on suurem kui Eesti majandus. Asi see siis kinnisvaraturuga nii teha on,“ lausus Sooman.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samas lisas ta: "Praegu aga ootavad inimesed, et hinnalangus lõppeks, inimestel on sellest kõrini. Seetõttu usun, et langus peatub kusagil minu pakutud suurima numbri ja juba praegu toimunu vahel ja jääb ilmselt umbes 10% juurde. Kui hinnad 10% langevad, oleme ostujõu poolest tagasi 2006. aasta alguse seisus."
„2008. aasta trendijooneks on hinnalangus,“ märkis Sooman. „Osa arendajaid, kes pole teinud konkurentsivõimelist toodet, peavad tegevuse lihtsalt lõpetama,“ lausus ta, vihjates mõnede arendatavate projektide ebakvaliteetsusele ning sellest tulenevalt inimeste kulutuste suurenemisele.
„Ettevõtjad on prognooside tegemisel siiani optimistlikud olnud,“ lisas Sooman.
Seotud lood
Eesti perefirma Bauroc, mis on Põhja-Euroopa suurim poorbetoontoodete valmistaja, tuli eelmisel aastal välja uue tooteperega, mille süsiniku jalajälg on raudbetoonpaneelist 10 korda väiksem, kuid ettevõttel on veelgi ambitsioonikam plaan jõuda CO2-neutraalsete või lausa negatiivse jalajäljega materjalide tootmiseni.